{"id":46819,"date":"2015-02-04T10:19:48","date_gmt":"2015-02-04T07:19:48","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=46819"},"modified":"2015-02-04T10:23:18","modified_gmt":"2015-02-04T07:23:18","slug":"propeller-katki","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=46819","title":{"rendered":"Propeller katki?"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_46821\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/4919797867_5c5018fe7e_z-470x351.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-46821\" class=\"wp-image-46821 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/4919797867_5c5018fe7e_z-470x351-300x224.jpg\" alt=\"4919797867_5c5018fe7e_z-470x351\" width=\"300\" height=\"224\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/4919797867_5c5018fe7e_z-470x351-300x224.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/4919797867_5c5018fe7e_z-470x351.jpg 470w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-46821\" class=\"wp-caption-text\">Propeller katki?<\/p><\/div>\n<p>Kui satute j\u00e4rgmisel korral propelleritega lennukiga s\u00f5itma, siis l\u00f5bustage ennast ja kaasreisijaid sellega, et pildistate v\u00f5i filmite oma nutitelefoniga lennuki propellerit. Sest tulemus arvatavasti \u00fcllatab &#8211; pildile v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da just selline t\u00e4iesti mittes\u00fcmmeetriline objekt. V\u00f5ib isegi tekkida kartus, kas lennukiga on k\u00f5ik korras.<\/p>\n<p>Sellise k\u00f5vera pildi p\u00f5hjuseks ei ole siiski mitte katkine propeller vaid mobiiltelefoni kaamera.<\/p>\n<p>Te ehk m\u00e4letate koolif\u00fc\u00fcsikast fotoaparaadi t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tet, kus l\u00e4\u00e4ts tekitab kaamera sensorile optilise kujutise. Kallites peegelkaamerates on sensori ees katik, mis laseb sensorile valgust vaid l\u00fchikeseks viivuks, misj\u00e4rel saadetakse pildi andmed kaamera m\u00e4llu. Mobiiltelefonides kasutatavate CMOS t\u00fc\u00fcpi sensorite ees sellist katikut ei ole, sensor on kogu aeg valgustatud. M\u00e4llu edastatakse pilt sensori pikslite ridade kaupa ning edastamisele l\u00e4heb see, mida iga selline rida parajasti &#8220;n\u00e4eb&#8221;. Nii et kogu pilt pannakse kokku erinevatel ajahetkedel pildistatud ridadest. Selge see, et kiiresti p\u00f6\u00f6rlev propeller j\u00f5uab \u00fche sellise ts\u00fckli jooksul end p\u00f6\u00f6rata, sellest ka moonutused.<\/p>\n<p>Allpool on n\u00e4ha animatsiooni, mis seda efekti selgitab.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/upload.wikimedia.org\/wikipedia\/commons\/1\/15\/Rolling_shutter_effect_animation.gif\" alt=\"\" \/><\/p>\n<p>Teaduskeskustes v\u00f5ib leida eksponaate, mis on m\u00e4\u00e4ratud demonstreerima v\u00e4rviliste ribade kokkusulamist valgeks, kui need kiiresti liiguvad. Mobiilikaamera n\u00e4eb seda protsessi palju mitmekesisemalt. T\u00e4helepanelikum uurija leiab sealt \u00fcles ka filmit\u00f6\u00f6stuse noorusaegadest tuttava tagurpidi p\u00f6\u00f6rlevate rongirataste efekti. Kuidas seda selgitada?<br \/>\n<iframe loading=\"lazy\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/-p31upemSkU?list=UU5wz9VIERlGXUKTGZGL4vFQ\" width=\"560\" height=\"315\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui satute j\u00e4rgmisel korral propelleritega lennukiga s\u00f5itma, siis l\u00f5bustage ennast ja kaasreisijaid sellega, et pildistate v\u00f5i filmite oma nutitelefoniga lennuki propellerit. Sest tulemus arvatavasti \u00fcllatab &#8211; pildile v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da just selline t\u00e4iesti mittes\u00fcmmeetriline objekt. V\u00f5ib isegi tekkida kartus, kas lennukiga on k\u00f5ik korras. Sellise k\u00f5vera pildi p\u00f5hjuseks ei ole siiski mitte katkine propeller vaid mobiiltelefoni [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":46821,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40,184],"tags":[],"class_list":{"0":"post-46819","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"category-valguse-aasta-2015","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/46819","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=46819"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/46819\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/46821"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=46819"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=46819"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=46819"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}