{"id":48735,"date":"2015-02-10T01:41:02","date_gmt":"2015-02-09T22:41:02","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=48735"},"modified":"2015-02-13T13:07:48","modified_gmt":"2015-02-13T10:07:48","slug":"valmistati-aine-millel-on-negatiivne-murdumisnaitaja-nahtavas-spektri-piirkonnas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=48735","title":{"rendered":"Valmistati materjal, millel on negatiivne murdumisn\u00e4itaja n\u00e4htavas spektri piirkonnas"},"content":{"rendered":"

Ajakirja Nature v\u00e4ljaandest Scientific reports<\/em> saime lugeda, et esmakordselt on saadud ja \u00e4ra m\u00f5\u00f5detud n\u00e4htavas piirkonnas negatiivset murdumisn\u00e4itajat omav materjal. T\u00f6\u00f6 on tehtud Hiina teadlaste poolt ja selle r\u00f5hk on just materjali valmistamise meetodil.<\/p>\n

\"asi\"

Selle tehisaine murdumisn\u00e4itaja on teatud kitsas spektri piirkonnas negatiivne, maksimaalse v\u00e4\u00e4rtusega -0,5.<\/p><\/div>\n

Ja \u00f5ige ka – oleme ju siinsetelgi veergudel mitut puhku r\u00e4\u00e4kinud, kui keeruline on spektri n\u00e4htavasse piirkonda sobivaid metamaterjale valmistada. Juuresolev pilt illustreerib tulemust, materjal on nagu imepisike mesilask\u00e4rg, kus \u00fche augu m\u00f5\u00f5tmed on saja nanomeetri \u00fcmber.<\/p>\n

Aga mida negatiivse murdumisn\u00e4itajaga aine \u00f5igupoolest “teeb”? St missuguseid eksperimente tuleks l\u00e4bi viia selleks, et aru saada, kui suur on aine murdumisn\u00e4itaja v\u00f5i kas see on positiivne v\u00f5i negatiivne? V\u00f5i miks on \u00fcldse murdumisn\u00e4itaja negatiivsus nii oluline, et sellest numbrit teha?<\/p>\n

Ebanormaalsusest arusaamiseks, isegi selle \u00e4ratundmiseks pead tajuma normaalsust. Missugune on meie positiivse murdumisn\u00e4itajaga reaalsus? Parema plaani puudumisel peaksime ette v\u00f5tma k\u00f5ik oma koolist tuttavad valemid, kus murdumisn\u00e4itaja n<\/em> figureerib ja muutma seal n<\/em>-i negatiivseks … ja proovima siis aru saada, mida see tulemus t\u00e4hendada v\u00f5iks. N\u00e4iteks kui kirjutatakse v=c\/n<\/em>, mis annab valguse levimise kiiruse l\u00e4bipaistvas materjalis. Kui n<\/em> on miinusega, siis tuleb ka kiirus v<\/em> miinusega. Kas valgus levib siis negatiivses, suunas, ehk tagasi? Kui nii, siis kuidas valgus materjali \u00fcle\u00fcldse sisse saab? Neist asjust j\u00f5uame valguse aastal veel r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

K\u00f5nealuses t\u00f6\u00f6s pandi proovile loodud materjali v\u00f5ime valgust l\u00e4bi lasta. Kui vaatame uuesti fotot materjalist, siis n\u00e4eme, et avad materjalis on palju v\u00e4iksemad, kui valguse lainepikkus. \u00dcldiselt on nii, et nii v\u00e4ikestest aukudest l\u00e4bi l\u00e4inud valgus hajub selle taga \u00fchtlaselt k\u00f5ikides suundades (kui ta sealt \u00fcldse l\u00e4bi l\u00e4heb).<\/p>\n

Teisel joonisel n\u00e4ete l\u00e4biviidud eksperimendi skeemi ja selle tulemust. Joonise \u00fclemises servas on pilt, mis saadi fiibersensori skaneerimisel uuritava materjali taga. Pildi juures on oluline t\u00e4hele panna, et tekib v\u00e4ga v\u00e4ike, ca 150nm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga valguse intensiivsuse maksimum.<\/p>\n

Ilmselgelt on elektromagnetlainete spektri n\u00e4htavas piirkonnas t\u00f6\u00f6tavate superl\u00e4\u00e4tsedeni<\/a> veel pikk maa minna. Vaadake n\u00e4iteks, kui v\u00e4ike on saadud pildi kontrastsus v\u00f5i kui “lopergune” see pilt on. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et saadud materjal koosneb vaid kolmest \u00fcli\u00f5hukesest kihist, vaja oleks m\u00e4rksa paksemaid materjale. Aga veel \u00fcks samm rakenduste suunas on tehtud.<\/p>\n

Tulemus on publitseeritud ajakirja Nature juures ilmuvas v\u00e4ljaandes Scientific reports<\/a><\/em>.<\/p>\n

\"skeem\"<\/a>

Katse skeem. \u00dclemises paremas nurgas on katse tulemusena salvestatud pilt – ca 150nm laiusega valgust\u00e4pp.<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ajakirja Nature v\u00e4ljaandest Scientific reports saime lugeda, et esmakordselt on saadud ja \u00e4ra m\u00f5\u00f5detud n\u00e4htavas piirkonnas negatiivset murdumisn\u00e4itajat omav materjal. T\u00f6\u00f6 on tehtud Hiina teadlaste poolt ja selle r\u00f5hk on just materjali valmistamise meetodil. Ja \u00f5ige ka – oleme ju siinsetelgi veergudel mitut puhku r\u00e4\u00e4kinud, kui keeruline on spektri n\u00e4htavasse piirkonda sobivaid metamaterjale valmistada. Juuresolev […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":48737,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16,184],"tags":[84,147],"class_list":{"0":"post-48735","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"category-valguse-aasta-2015","9":"tag-mantel","10":"tag-nanotehnoloogia","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/48735","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=48735"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/48735\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/48737"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=48735"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=48735"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=48735"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}