{"id":49042,"date":"2015-02-12T02:42:19","date_gmt":"2015-02-11T23:42:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=49042"},"modified":"2015-02-17T10:05:53","modified_gmt":"2015-02-17T07:05:53","slug":"suured-holograafilised-ekraanid-ei-ole-enam-ulme","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=49042","title":{"rendered":"Suured holograafilised ekraanid ei ole enam ulme"},"content":{"rendered":"

Holograafia ei ole tegelikult surnud, kujutlus holograafilistest avataridest, kes meie asemel koosolekul istuvad v\u00f5i koju k\u00e4tte toodud ruumilisest maailmast toidab endiselt terve armee teadlaste ja inseneride meeli, kunstnikest, disaineritest ja m\u00fc\u00fcgimeestest r\u00e4\u00e4kimata. Seda k\u00fcll, et kuuek\u00fcmnendatel suurte lootustega alustatud arendused j\u00e4id toppama tehnoloogia taha, see lihtsalt ei olnud veel piisavalt kaugele arenenud. N\u00fc\u00fcd on teadlased astunud pika sammu suurte holograafiliste ekraanide poole.<\/p>\n

\"1924s\"<\/a>

Hologrammi on v\u00f5imalik vaadata erinevatelt k\u00fclgedelt. Nii v\u00f5iks see olla ka p\u00e4riselus … tarvidusel ka elusuuruses.<\/p><\/div>\n

Daniel Smalley koos kaast\u00f6\u00f6listega Massachusetts’i Tehnoloogiainstituudist (MIT) on v\u00e4lja arendanud uut t\u00fc\u00fcpi valgusmodulaatori (ekraani), mis on \u00fchtaegu sobilik v\u00e4rviliste hologrammide esitamiseks ja ka odav toota – see, mis maksis enne sadu tuhandeid dollareid maksab n\u00fc\u00fcd tuhat. S\u00fcsteem kodeerib hologrammi laseri kiirde, kasutades selleks liitium niobaadist (LiNbO3) valmistatud valgusfiibrite k\u00fclge kinnitatud akusto-optilisi modulaatoreid. Moduleeritud kiirt skaneeritakse nii, et tekiks vajalik valguse ajalis-ruumiline jaotus (vt joonis allpool).<\/p>\n

\"holoekraan\"<\/a>

Holograafilise projektori optiline skeem.<\/p><\/div>\n

See k\u00f5ik on paras raketiteadus ka \u00fclikoolis f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppinud inimesele …<\/p>\n

Eriti segadusse ajav peaks seadme skeem olema neile, kes g\u00fcmnaasiumis ikkagi proovisid aru saada, misasi see hologramm \u00f5igupoolest on. Kui v\u00f5tate e-\u00f5piku lahti ja uurite seal alajaotust Difraktsiooni ja interferentsi rakendusi<\/a>, siis leiate vastavad seletused \u00fcles – hologrammi kujutatakse plaadina.<\/p>\n

Segaduses v\u00f5iks olla ka 21. sajandi tehnovidinaid n\u00e4inud inimene – 3D telerid ja kino on juba ammu igap\u00e4evane n\u00e4htus, milleks meile veel mingisugune raketiteadus?<\/p>\n

Hea uudis on see, et need kaks esmast segadust on siiski v\u00f5imalik mingil m\u00e4\u00e4ral \u00e4ra klaarida.<\/p>\n

\"holomasin\"<\/a>

Selline n\u00e4eb v\u00e4lja loodud holograafilise projektori protot\u00fc\u00fcp.<\/p><\/div>\n

Vajadus \u00f5pikus kirjeldatud holograafia p\u00f5him\u00f5ttest erineva l\u00e4henemise j\u00e4rele tuleneb ulmelistest andmemahtudest, mis on hologrammide, j\u00e4relikult ka holograafilise kino taasesitamiseks vajalikud. \u00dcsna lihtsalt on v\u00f5imalik n\u00e4idata, et tarvilik pikslite arv hologrammil, so objektidelt peegeldunud valguse t\u00e4ielikul \u00fcleskirjutusel, on arvutatav valemi \"formula_20096\"<\/a>j\u00e4rgi. \u03b8<\/em> on selles valemis vaatenurk, \u03bb<\/em> lainepikkus, d<\/em> ja w<\/em> annavad hologrammi m\u00f5\u00f5tmed. 10*10cm hologrammi jaoks annab see valem 25\u2022109<\/sup>, ehk siis 25 miljardit, mis vastab ca 130000*130000 pikslisele modulaatorile. Kui tahta sellisel modulaatoril n\u00e4idata 60 kaadrit sekundis, siis t\u00e4hendab see andmevoogu 12 terabitti sekundis. See on hullumeelsus igasuguste standardite j\u00e4rele. Smalley pakutud meetod teeb m\u00f5ningaid m\u00f6\u00f6ndusi tulemuse kvaliteedis ja viib vajadused ja v\u00f5imalused kokku uskumatuna n\u00e4iva 50 gigapiksi juures sekundis, kusjuures seda tulemust on v\u00f5imalik lihtsalt ja odavalt \u00fclespoole (st suurematele ekraanidele vastavaks) skaleerida. Sellest ka tulemuse uudisv\u00e4\u00e4rtus – holograafiline kino ei ole enam ulme.<\/p>\n

Mis 3D kinosse puutub … \u00fches hiljutises \u00fclevaateartiklis loetleti \u00fcles ca 30 erinevat meetodit, kuidas on v\u00f5imalik tekitada inimesele ruumilise pildi n\u00e4gemise aisting, kas siis prillidega v\u00f5i ilma prillideta (valguse aasta edenedes teeme ka neist asjust veidi pikemalt juttu). Erinevus holograafia ja 3D kino\/televiisori vahel seisneb p\u00f5hiliselt selles, et hologrammil olevate esemete taha on v\u00f5imalik vaatepunkti muutes vaadata (liiguta pead k\u00f5rvale, nagu seda ka p\u00e4riselus teeksid), 3D kinos ei ole. Ja selles ei ole f\u00fc\u00fcsikud s\u00fc\u00fcdi, et s\u00f5na “holograafia” kasutatakse uuematel aegadel tihti igasuguste ruumiliste piltide kohta.<\/p>\n

Allikad:<\/p>\n

http:\/\/scitation.aip.org\/content\/aip\/journal\/rsi\/86\/2\/10.1063\/1.4906329<\/a>
\nhttp:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/v498\/n7454\/full\/nature12217.html<\/a>
\nhttp:\/\/www.opticsinfobase.org\/josaa\/abstract.cfm?uri=josaa-9-11-1969<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Holograafia ei ole tegelikult surnud, kujutlus holograafilistest avataridest, kes meie asemel koosolekul istuvad v\u00f5i koju k\u00e4tte toodud ruumilisest maailmast toidab endiselt terve armee teadlaste ja inseneride meeli, kunstnikest, disaineritest ja m\u00fc\u00fcgimeestest r\u00e4\u00e4kimata. Seda k\u00fcll, et kuuek\u00fcmnendatel suurte lootustega alustatud arendused j\u00e4id toppama tehnoloogia taha, see lihtsalt ei olnud veel piisavalt kaugele arenenud. N\u00fc\u00fcd on teadlased […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":49843,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16,184],"tags":[],"class_list":{"0":"post-49042","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"category-valguse-aasta-2015","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/49042","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=49042"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/49042\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/49843"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=49042"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=49042"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=49042"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}