{"id":49542,"date":"2015-02-11T23:12:49","date_gmt":"2015-02-11T20:12:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=49542"},"modified":"2015-02-15T03:14:12","modified_gmt":"2015-02-15T00:14:12","slug":"tumeaine-leitud-ka-linnutee-sudames","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=49542","title":{"rendered":"Tumeaine leitud ka Linnutee s\u00fcdames"},"content":{"rendered":"

Rahvusvaheline astronoomide meeskond on leidnud uusi t\u00f5endeid selle kohta, et Linnutee keskmes on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rses koguses tumeainet. See tulemus kinnitab teadlaste seniseid hinnanguid, edasises t\u00f6\u00f6s loodetakse tumeaine jaotus meie galaktikas veel t\u00e4psemalt kindlaks teha.<\/p>\n

\"PW-2015-02-10-milky-way\"<\/a>

Pimedal \u00f6\u00f6l ja eemal igasugusest valgusreostusest on Linnutee h\u00e4sti n\u00e4htav.<\/p><\/div>\n

Esimesed vihjed tumeaine olemasolule said teadlased galaktikate p\u00f6\u00f6rlemise uurimisest. Selgus nimelt, et galaktikad p\u00f6\u00f6rlevad palju kiiremini, kui v\u00f5iks ennustada eeldades, et neid hoiavad koos vaid n\u00e4htava aine (gaasid, tolm ja t\u00e4hed) gravitatsioonij\u00f5ud. Kui me eeldame, et galaktikate liikumise m\u00e4\u00e4ravad\u00a0 needsamad Newtoni seadused, mille abil me uurime ja kirjeldame k\u00f5ikv\u00f5imalikke liikuvaid s\u00fcsteeme koduses P\u00e4ikeses\u00fcsteemis, siis on tumeaine olemasolu galaktika servadel lihtne hinnata – tumeaine gravitatsioonij\u00f5ud on otsustav faktor, mis galaktikaid koos hoiab.<\/p>\n

T\u00e4pselt nagu n\u00f6\u00f6ri otsas mingit raskust keerutades – kui keerutatav raskus m\u00f5jub n\u00f6\u00f6rile j\u00f5uga, mis selle katki t\u00f5mbama peaks, aga n\u00f6\u00f6r p\u00fcsib terve, siis on kusagil meie rehkendustes viga ja n\u00f6\u00f6r on tugevam kui me oleme arvanud, teisiti lihtsalt ei saa olla. Galaktikate p\u00f6\u00f6rlemisel on n\u00f6\u00f6ri rollis gravitatsioonij\u00f5ud, gravitatsioonij\u00f5ud saab suureneda vaid s\u00fcsteemi massi suurenedes. Kui sellist massi ei ole n\u00e4ha, siis on galaktikas vastav kogus tumeainet.<\/p>\n

Aga kuidas teha kindlaks tumeaine olemasolu galaktikate keskmes, kus keskt\u00f5mbekiirendus ei m\u00e4ngi nii suurt rolli? Selgub, et galaktikate keskmes on n\u00e4htava aine jaotus ja d\u00fcnaamika v\u00e4ga keerulised ning v\u00e4ga raske on kindlaks teha, kus t\u00e4pselt tumeaine olema peaks.<\/p>\n

V\u00e4rskelt avaldatud uurimuses on Fabio Iocco koos oma kolleegidega kombineerinud andmeid erinevatest vaatlustest ning v\u00f5rrelnud neid galaktika tuuma p\u00f6\u00f6rlemist ennustavate teoreetiliste t\u00f6\u00f6de tulemustega.<\/p>\n

Keerulised m\u00f5\u00f5tmised<\/strong><\/p>\n

Meeskond uuris 2780 t\u00e4htedevahelise gaasi, t\u00e4htede ja astrof\u00fc\u00fcsikaliste maserite<\/a> m\u00f5\u00f5tmise tulemusi Linnutees. Need m\u00f5\u00f5tmised annavad informatsiooni meie galaktika p\u00f6\u00f6rlemise kohta 3-20 kiloparseki kaugusel galaktika keskmest (paremaks orienteerumiseks \u00fctleme, et p\u00e4ike on ligikaudu 8 kiloparseki kaugusel galaktika keskmest ja enamus Linnutee ainest asub 18kiloparseki raadiuses). Uurimisr\u00fchm kombineeris neid andmeid selleks, et leida galaktika n\u00e4htava aine nurkkiirused erinevatel kaugustel galaktika tsentrist. P\u00e4rast seda v\u00f5rdlesid nad saadud tulemusi h\u00fcpoteesiga, et et meie galaktika ei sisalda \u00fcldse tumeainet. Ja see on keeruline, kuna me ise asume uuritava galaktika sees, liigume sellega kaasa ja nii on meil keeruline m\u00e4\u00e4rata teiste objektide kauguseid ja liikumist. Seda enam, et teadlased ei ole senini p\u00e4riselt \u00fchte meelt, kuidas t\u00e4pselt on\u00a0 t\u00e4hed Linnutees jaotunud.<\/p>\n

Enamus galaktikat uurivaid teadlaseid valib endale aine morfoloogilise jaotuse mudelite hulgast “lemmiku”, \u00fctleb Iocco. Selles uurimuses v\u00f5ttis uurimisr\u00fchm ette k\u00f5ik kirjanduses k\u00e4sitletud mudelid n\u00e4htava aine jaotuse ja liikumise kohta meie galaktikas. Selgus, et \u00fckski neist ei klapi m\u00f5\u00f5tmistulemustega – osa ainet on puudu isegi arvestades k\u00f5ige pessimistlikumaid veahinnanguid.<\/p>\n

Uurimisr\u00fchm arvutas teoreetiliste ja m\u00f5\u00f5detud p\u00f6\u00f6rlemiskiiruste erinevuse paljudel erinevatel kaugustel galaktika keskmest vahemikus 3-20 kiloparsekit. Teooria ja katsetulemuste vahel on erinevus k\u00f5igil kaugustel. T\u00f5si k\u00fcll, galaktika keskmes on need erinevused statistiliselt \u00fcsna v\u00e4iksed, aga 6-7 kiloparseki kaugusel t\u00f5useb tulemuste olulisus 5 sigmani, mis osakestef\u00fc\u00fcsikas t\u00e4hendab avastust, st mudeli t\u00f5estamist.<\/p>\n

Kas Newtoni seadused panevad tuleproovile vastu?<\/strong><\/p>\n

Tulemustest saab j\u00e4reldada, et 8 kiloparseki raadiuses Linnutee keskmest on arvestatav kogus tumeainet. Aga see j\u00e4reldus peab paika vaid tingimusel, et Newtoni seadused t\u00f5epoolest kehtivad ka galaktilistes mastaapides. Ja on ka astronoome, kelle arvates on galaktika aine liikumise teooria ja m\u00f5\u00f5tmistulemuste erinevust otstarbekam seletada Newtoni mehaanikat korrigeerides.<\/p>\n

J\u00e4rgmine samm nende k\u00fcsimuste uurimisel ongi mudeli koostamine, mis oleks koosk\u00f5las t\u00e4na olemasolevate m\u00f5\u00f5tmistulemustega. Ja see saab olema p\u00e4ris keeruline.<\/p>\n

Koostatud physicsworld.com artikli p\u00f5hjal<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rahvusvaheline astronoomide meeskond on leidnud uusi t\u00f5endeid selle kohta, et Linnutee keskmes on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rses koguses tumeainet. See tulemus kinnitab teadlaste seniseid hinnanguid, edasises t\u00f6\u00f6s loodetakse tumeaine jaotus meie galaktikas veel t\u00e4psemalt kindlaks teha. Esimesed vihjed tumeaine olemasolule said teadlased galaktikate p\u00f6\u00f6rlemise uurimisest. Selgus nimelt, et galaktikad p\u00f6\u00f6rlevad palju kiiremini, kui v\u00f5iks ennustada eeldades, et neid […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":49577,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-49542","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/49542","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=49542"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/49542\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/49577"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=49542"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=49542"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=49542"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}