{"id":49870,"date":"2015-02-13T10:46:49","date_gmt":"2015-02-13T07:46:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=49870"},"modified":"2015-02-17T17:18:58","modified_gmt":"2015-02-17T14:18:58","slug":"lhc-kaks-aastat-kestnud-remont-hakkab-labi-saama","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=49870","title":{"rendered":"LHC kaks aastat kestnud remont hakkab l\u00e4bi saama"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_49872\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/3D-cut-dipole-tunnel-montage-photo-corr.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-49872\" class=\"wp-image-49872 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/3D-cut-dipole-tunnel-montage-photo-corr-300x200.jpg\" alt=\"3D cut dipole tunnel montage photo corr\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/3D-cut-dipole-tunnel-montage-photo-corr-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/3D-cut-dipole-tunnel-montage-photo-corr.jpg 640w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-49872\" class=\"wp-caption-text\">LHC l\u00e4bil\u00f5ige (arvutijoonistus). Kiirendatavad osakesed liiguvad kanali keskosas paistvas torus, mis on kujutatud l\u00e4bipaistvana. \u00dcmber keskosa paistab l\u00e4bil\u00f5ige \u00fclijuhtivatest magnetitest, mis hoiavad osakesed \u00f5igel trajektooril.<\/p><\/div>\n<p>Suur Hadronite P\u00f5rguti (Large Hadron Collider ehk LHC) l\u00fclitati v\u00e4lja 14. veebruaril 2013, p\u00e4rast kolm aastat kestnud t\u00f6\u00f6d. Sellest alates on sajad insenerid ja tehnikud parandanud ja t\u00e4iustanud LHC kiirendeid ja eksperimente, et valmistada need ette t\u00f6\u00f6ks k\u00f5rgematel energiatel.<\/p>\n<p>LHC taask\u00e4ivitamine on planeeritud k\u00e4esolevale, 2015.aastale. Plaanis on eksperimendid, kus p\u00f5rkuvate osakeste energia on 13TeV (6,5 TeV \u00fche kiire kohta). 2012. aastal olid need numbrid vastavalt 8TeV ja 4TeV. Sellised energiad v\u00f5imaldavad avastada uusi osakesi ning kontrollida teooriaid, mis varem olid k\u00e4ttesaamatud.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6de k\u00e4igus on vahetatud 18 \u00fclijuhtivat magnetit. Kokku on LHC 1232 sellist magnetit ning remontt\u00f6\u00f6de k\u00e4igus on k\u00f5igile neile paigaldatud kaitsmed, mis peavad avariiolukorras vastu v\u00f5tma magnetites liikuva 11000 ampri suuruse voolu. Uuendatud on vaakums\u00fcsteem ja jahutuss\u00fcsteem. CERN&#8217;i IT-teenistus on hankinud ja paigaldanud 60000 uut arvutustuuma ning 100 petabaiti m\u00e4lu eksperimendiandmete t\u00f6\u00f6tlemiseks ja s\u00e4ilitamiseks. Jne jms.<\/p>\n<p>T\u00e4pset LHC taask\u00e4ivitamise p\u00e4eva ei ole veel teada. Aga me ootame p\u00f5nevusega.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/home.web.cern.ch\/about\/updates\/2015\/02\/cerns-two-year-shutdown-drawing-close\">http:\/\/home.web.cern.ch\/about\/updates\/2015\/02\/cerns-two-year-shutdown-drawing-close<\/a><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Suur Hadronite P\u00f5rguti (Large Hadron Collider ehk LHC) l\u00fclitati v\u00e4lja 14. veebruaril 2013, p\u00e4rast kolm aastat kestnud t\u00f6\u00f6d. Sellest alates on sajad insenerid ja tehnikud parandanud ja t\u00e4iustanud LHC kiirendeid ja eksperimente, et valmistada need ette t\u00f6\u00f6ks k\u00f5rgematel energiatel. LHC taask\u00e4ivitamine on planeeritud k\u00e4esolevale, 2015.aastale. Plaanis on eksperimendid, kus p\u00f5rkuvate osakeste energia on 13TeV (6,5 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":49872,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-49870","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/49870","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=49870"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/49870\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/49872"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=49870"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=49870"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=49870"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}