Kalev Tarkpea, Henn Voolaid (Tartu \u00dclikool), \u00d5petajate Leht, 02.05.2008<\/em><\/strong><\/p>\n Arvatavasti ei \u00fcllata \u00d5L p\u00fcsilugejat kuigiv\u00f5rd see, et f\u00fc\u00fcsikat peetakse koolis raskeks aineks ja et Eestimaal napib nii h\u00e4id f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaid kui ka f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaks \u00f5ppijaid. Aga mida teha, et olukorda parandada? K\u00e4esoleva kirjat\u00fcki autorid pakuvad kaasam\u00f5tlemiseks oma arusaama probleemi lahendusteedest. Ehk j\u00f5uab asja olemus viimaks ka otsustajateni?<\/p>\n Juba m\u00f6\u00f6dunud sajandi kaheksak\u00fcmnendate aastate keskel andis selgesti tunda noorte f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate nappus. On lihtne selle p\u00f5hjuseks pidada f\u00fc\u00fcsika pedagoogilise osakonna sulgemist TR\u00dc-s 1973.a. (t\u00e4psemalt \u2013 eraldi vastuv\u00f5tu l\u00f5petamist f\u00fc\u00fcsika eriala pedagoogilisse harru). Nimetet taimelavast on p\u00e4rit suur osa meie praegustest parimatest f\u00fc\u00fcsika\u00ad\u00f5petajatest. Kuni t\u00f6\u00f6tas iseseisev f\u00fc\u00fcsika \u00f5petajakoolitus, t\u00e4ienes f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate kogukond igal aastal k\u00fcmnekonna noore kolleegi v\u00f5rra, kes ka \u00fcldreeglina j\u00e4id truuks koolmeistriametile. Tegelikult aga ei soovinud tolleaegse TR\u00dc juhtkond ega ka ENSV valitsus f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate koolitamist l\u00f5petada. Neid ajendas \u00fcha s\u00fcvenev disproportsioon TR\u00dc f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppe teadusliku ja pedagoogilise haru populaarsuse vahel. \u00d5petajaamet polnud moes juba tookord, mist\u00f5ttu reaalne konkurss pedagoogilise haru \u00f5ppekohtadele enamasti puudus. T\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud kohtadele v\u00f5eti teadusliku \u00f5ppeharu vastuv\u00f5tul mittekvalifitseerunud isikud. See lahendus aga devalveeris \u00f5petajakoolitust. L\u00e4ksid k\u00e4ibele k\u00f5nekeeles omavahel vastanduvad m\u00f5isted \u201ep\u00e4risf\u00fc\u00fcsik\u201c ja \u201epedagoog\u201c, hakati kasutama hinnanguid stiilis \u201e..nii rumal, et k\u00f5lbab ainult \u00f5petajaks..\u201c. Selliste v\u00e4\u00e4rn\u00e4htuste \u00fcletamiseks kaotas 1973. aasta reform \u00e4ra erinevuse TR\u00dc f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppe teadusliku ja pedagoogilise haru vahel. \u00d5petaja\u00adkoolitus muutus f\u00fc\u00fcsikahariduse \u00fcldkohustuslikuks komponendiks ja suurem osa l\u00f5petajatest suunati nende endi tahte vastaselt f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajateks. M\u00f5istagi oli naiivsus loota, et sundkorras suunatud sellele t\u00f6\u00f6le j\u00e4\u00e4vad. T\u00fc\u00fcpiliselt lahkuti kohe peale kolme\u00adaastase \u201ekaristusaja\u201c l\u00f5ppu.<\/p>\n M\u00f6\u00f6dunud sajandi kaheksak\u00fcmnendate aastate l\u00f5pus sundis mure f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppe j\u00e4rjepidevuse p\u00e4rast \u00fcht k\u00e4esoleva kirjat\u00fcki autorit (HV), l\u00e4bi viima uurimust olukorrast koolides. Saadud tulemused lubasid prognoosida arenguid kuni 20. sajandi l\u00f5puni. Aastal 1987 oli 27 % keskkoolide f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajatest ilma erihariduseta ja pensioniealisi oli 15 % \u00f5petajaskonnast. Prognoositi, et sajandivahetuseks v\u00f5ib olukord kujuneda katastroofiliseks, kui midagi kohe ette ei v\u00f5eta. N\u00e4iteks ennustati erialase hariduseta \u00f5petajate osakaalu t\u00f5usu kuni 50 %-ni ja ka pension\u00e4ride osa olulist suurenemist. Seda m\u00f5istagi juhul, kui ei parane f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate koolitamise tingimused. V\u00f5imalike meetmetena n\u00e4hti ette f\u00fc\u00fcsika pedagoogilise osakonna avamist ja seal \u00f5ppijaile suurema stipendiumi maksmist. Pakuti ka v\u00f5imalust, mille kohaselt rajoonide haridusosakonnad v\u00f5iksid oma rajooni abituriente f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaks \u00f5ppima suunata koos k\u00f5rgema stipendiumi ja sellest tuleneva hilisema \u00f5petamiskohustusega kodurajoonis.<\/p>\n 1987.a. taasavati TR\u00dc-s f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate ettevalmistamisega tegelev osakond. Ka sealt on tulnud mitmeid suurep\u00e4raseid \u00f5petajaid. Kuid riigikorra muutudes muutusid ka prioriteedid hariduses ja see osakond suleti uuesti. Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppes mindi \u00fcle \u00fchtsele 4-aastasele bakalaureuse\u00f5ppele, g\u00fcmnaasiumi f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaks v\u00f5is saada alles sellele j\u00e4rgnevas aastases \u00f5petajakoolituses. N\u00fc\u00fcdseks on j\u00f5utud 3-aastase bakalaureuse\u00ad\u00f5ppeni, millele soovi korral j\u00e4rgneb 2-aastane f\u00fc\u00fcsika\u00ad\u00f5petaja magistri\u00f5pe. Me ei hakka kirjeldama k\u00f5iki \u00f5petajakoolituse spetsiifilisi probleeme nii T\u00dc-s kui TL\u00dc-s. Olukord on hetkel selline, et viie viimase aasta keskmise n\u00e4itajana lisandub igal aastal Eesti g\u00fcmnaasiumi f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate perre reaalselt 1-2 inimest. 20 aastat tagasi tehtud prognoos on osutunud koguni optimistlikuks, sest tegelik olukord on palju hullem. Isegi mitmes Tartu suuremas g\u00fcmnaasiumis on ainult \u00fcks f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja. On v\u00e4ga suur risk panna kogu \u00f5pe ainult \u00fche \u00f5petaja \u00f5lule. Kui \u00f5petajal tekivad kahtlused-k\u00f5hklused, kellega on tal siis asju arutada? Aga kui ainuke \u00f5petaja j\u00e4\u00e4b haigeks? Ja kui peab \u00f5petama k\u00f5ikides klassides kaheksandast kuni kaheteistk\u00fcmnendani, siis ei j\u00f5ua ju mitte millessegi t\u00f5sisemalt s\u00fcveneda. Tuleb m\u00fcts maha selliste \u00f5petajate ees, kes on niisugust koormat siiski suutnud vedada. Aga kas ikka peab nii rabama? Ja milline on tulemus? Paraku see, et \u00f5pilased ei saa enam suurt midagi aru \u00fcmbritsevat maailmast. \u00dclikooli poolt vaadatuna v\u00f5ib \u00f6elda, et koolil\u00f5petajate f\u00fc\u00fcsikateadmiste keskmine tase k\u00e4ib masendavalt alla. T\u00e4psemalt \u00f6eldes \u00fcha suurenevad erinevused abiturientide teadmistes. Saavutatakse k\u00fcll head rahvusvahelised testi\u00adtulemused ja ol\u00fcmpiaadiv\u00f5idud, kuid esmakursus\u00adlastega t\u00f6\u00f6d alustav \u00f5ppe\u00adj\u00f5ud ei saa eeldada enam mitte mingite t\u00f5siseltv\u00f5etavate f\u00fc\u00fcsikateadmiste olemasolu tavakooli abiturientidel. Juba kirjutavad T\u00dc \u00fcli\u00f5pilased oma eksamivastustes, et valgusel on elektrilaeng, et heli levib kiiremini kui valgus jne. Et mitte olla hinnangutes subjektiivne, kordas \u00fcks autoritest (HV) k\u00e4esoleval aastal 1988. aastast p\u00e4rinevat f\u00fc\u00fcsika ja matemaatika \u00fcldk\u00fcsimusi k\u00e4sitlevat testi esmakursuslastele. Kui tollal (1988) oli \u00f5igeid vastuseid ca 75 %, siis n\u00fc\u00fcd vaid 15 %.<\/p>\n V\u00f5tame endale julguse arvata, et senised katsed parandada f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate koolitamist T\u00dc-s on suuresti olnud v\u00f5itlemine tagaj\u00e4rje, mitte p\u00f5hjusega. F\u00fc\u00fcsika bakalaureuse\u00f5ppe l\u00f5petanud noored ei vali f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja elukutset, sest selle kutse prestii\u017e \u00fchiskonnas on madal. Me ei tahaks siinkohal laskuda arutlustesse teemal, kui raske mentaalse koormuse paneb inimesele \u00f5petaja amet \u00fcle\u00fcldse ning kui v\u00e4he kompenseerib \u00f5petaja poolt n\u00e4htavat vaeva \u00fcpris tagasihoidlik keskmine palk. Juhime vaid t\u00e4helepanu f\u00fc\u00fcsika erandlikule survestatusele antud kontekstis. Nimelt on f\u00fc\u00fcsikateadmised pea igasuguse tehnoloogia alusm\u00fc\u00fcriks. Seet\u00f5ttu v\u00f5imaldab hea f\u00fc\u00fcsikaharidus kiiresti \u00fcmber kvalifitseeruda suvalisele tehnilisele erialale. Teisis\u00f5nu \u2013 f\u00fc\u00fcsik suudab kergesti omandada kompetentsi t\u00f6\u00f6ks ametikohal, mis on \u00f5petaja ametist hulga tasuvam ning tunduvalt v\u00e4hem n\u00e4rves\u00f6\u00f6v. Nii suunduvadki muudele elualadele isegi need noored f\u00fc\u00fcsikud, kes on mingi aja \u00f5ppinud T\u00dc \u00f5petajakoolituses.<\/p>\n F\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate j\u00e4relkasvu probleemi lahendamiseks tuleb \u00fcletada kuvand f\u00fc\u00fcsikast kui elukaugest \u00f5ppeainest. Kui millestki, mida polegi v\u00f5imalik m\u00f5ista ja mis eksisteerib peamiselt vaid \u00f5pilaste piinamiseks. Seda kuvandit loob aga koolif\u00fc\u00fcsika vale eesm\u00e4rgistus. Senise f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppe varjatud p\u00f5hieesm\u00e4rgiks on f\u00fc\u00fcsikute taastootmine. Koolis p\u00fc\u00fctakse v\u00f5imalikult kiiresti asuda manipuleerima valemitega ja lahendama arvutus\u00fclesandeid. V\u00e4hemalt m\u00f5nedestki \u00f5pilastest tuleb ju kasvatada f\u00fc\u00fcsikalis-tehniliste probleemidega tegelejaid. Sellist l\u00e4henemisviisi kirjeldab kujukalt v\u00e4rske keemia\u00adtudengi arvamus aastast 1994: \u201eF\u00fc\u00fcsikat \u00f5petatakse koolis vaid selleks, et \u00e4kki leidub \u00f5pilaste hulgas m\u00f5ni teravaninaline prillidega poisike, keda oleks v\u00f5imalik f\u00fc\u00fcsikuks p\u00f6\u00f6rata, et nende sugu v\u00e4lja ei sureks\u2026\u201c. Samas aga j\u00e4\u00e4b f\u00fc\u00fcsika valemite m\u00f5te suuremale osale \u00f5pilastest lootusetult m\u00f5istmata. See tekitab tavalises J\u00fcris ja Maris \u00f5igustatud protesti kogu f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppe vastu tervikuna. Aga tavakodanik ei peagi ju oskama f\u00fc\u00fcsikaga tegeleda! Ta peab vaid aru saama, mis \u00fcldse on f\u00fc\u00fcsika ning milleks see hea on. Eesm\u00e4rgip\u00fcstitust tuleb radikaalselt muuta. Tavakooli f\u00fc\u00fcsika\u00f5pe peab kasvatama mitte f\u00fc\u00fcsikaga tegelejaid vaid f\u00fc\u00fcsika m\u00f5istjaid. Inimesi, kes k\u00fcll ise f\u00fc\u00fcsikaga ei tegele, kuid kes oleksid kodanike ja maksumaksjatena teadlikult valmis seda tegevust toetama. Ning ei h\u00e4\u00e4letaks f\u00fc\u00fcsikat \u00fcldhariduskooli ainekavast hoopis v\u00e4lja, kui neil selleks j\u00e4rsku v\u00f5imalus peaks tekkima. F\u00fc\u00fcsika s\u00fcva\u00f5pe v\u00f5iks aga j\u00e4\u00e4da eriklassidesse. Samuti peaks f\u00fc\u00fcsikahuvilisel \u00f5pilasel olema v\u00f5imalik \u00f5ppida f\u00fc\u00fcsikat fakultatiivselt f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja juhendamisel s\u00fcvendatud ainekava j\u00e4rgi. Selline tegevus peab kindlasti olema m\u00f5lemapoolselt v\u00e4\u00e4rtustatud!<\/p>\n Aastal 2006 ca 30-liikmelise grupi entusiastide poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud uus koolif\u00fc\u00fcsika ainekava n\u00e4gi paljuski ette koolif\u00fc\u00fcsika eesm\u00e4rgistatuse muutmist \u00fclalkirjeldatud suunas. Paraku j\u00e4i uus ainekava poliitilistes t\u00f5mbetuultes mitmeks aastaks riiulile seisma. J\u00e4\u00e4b loota, et ainekava arendusprotsessi taask\u00e4ivitamine k\u00e4esoleval kevadel viib meid j\u00e4lle edasi inims\u00f5braliku koolif\u00fc\u00fcsika poole ning aitab seega rohkem v\u00e4\u00e4rtustada f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja elukutset. Teine positiivne m\u00e4rk on T\u00dc-s f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima asuvate noorte arvu suurenemine ja nende teadmiste taseme ning erialase orientatsiooni aeglane, kuid j\u00e4rjekindel paranemine viimasel viiel aastal. Sellele arengule on kindlasti paljus kaasa aidanud T\u00dc F\u00fc\u00fcsika Instituudi \u00f5ppedirektori Kaido Reivelti poolt k\u00e4ivitatud projektid: Teadusbuss, f\u00fc\u00fcsikaportaal (www.fyysika.ee<\/a><\/em>) ja aastal 1999 algatatud T\u00e4he perep\u00e4evade traditsiooni hoidmine. Teadusbussi noored aktivistid t\u00f5mbavad paljusid f\u00fc\u00fcsikatudengeid juba stuudiumi algul kaasa f\u00fc\u00fcsika teadusteatri tegemistesse. See soodustab kindlasti noorte edasist orienteerumist \u00f5petajakutsele. Pikemas perspektiivis m\u00f5jub f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate koolitamisele positiivselt ka Tartu f\u00fc\u00fcsikute kogukonna \u00fchtsustunde kasv, mis tuleneb \u00fchtse T\u00dc F\u00fc\u00fcsika Instituudi moodustamisest senise FI ja FO baasil 2008. aasta alguses. See v\u00f5imaldab kindlasti l\u00f5puks \u00fcletada k\u00e4esoleva kirjat\u00fcki alguses mainitud kurbliku vastandumise f\u00fc\u00fcsikateaduse ja f\u00fc\u00fcsika\u00f5ppe vahel.<\/p>\n Kuid pealek\u00f5ike elab inimene ka leivast. Uute f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajate tulemuslikule koolitamisele aitaksid j\u00f5udsasti kaasa Eesti edukate ettev\u00f5tete poolt v\u00e4lja pandavad mahukad sihtotstarbe\u00adlised stipendiumid. T\u00f5hus abin\u00f5u oleks kindlasti ka sihtotstarbeline \u00f5ppelaen. See t\u00e4hendaks, et f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja kutse kasuks otsustanud \u00fcli\u00f5pilane v\u00f5iks s\u00f5lmida lepingu, mille alusel ta hakkaks vastavast fondist regulaarselt saama t\u00e4iendavat \u00f5ppetoetust v\u00e4hemasti 3000 krooni kuus. Sisuliselt oleks tegemist madalaprotsendilise pangalaenuga, mille garanteerib riik. Kui tudeng t\u00f5epoolest f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajana t\u00f6\u00f6le asub, siis mingi arvu \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tatud aastate jooksul laen kustutatakse riigi poolt. Vastasel juhul aga tuleb tal laenu koos protsentidega tagasi maksta. Sihtotstarbelist \u00f5ppelaenu v\u00f5iks samadel alustel anda ka teiste erialade tulevastele \u00f5petajatele, vastavalt sellele, kui ulatuslik on vastava ala \u00f5petajate defitsiit ning kui tugevasti on \u00f5petajana t\u00f6\u00f6tamine sellel erialal tulusate alternatiivtegevuste olemas\u00adoluga survestatud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ehk on rohtu, mis avitab? Kalev Tarkpea, Henn Voolaid (Tartu \u00dclikool), \u00d5petajate Leht, 02.05.2008 Arvatavasti ei \u00fcllata \u00d5L p\u00fcsilugejat kuigiv\u00f5rd see, et f\u00fc\u00fcsikat peetakse koolis raskeks aineks ja et Eestimaal napib nii h\u00e4id f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaid kui ka f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaks \u00f5ppijaid. Aga mida teha, et olukorda parandada? K\u00e4esoleva kirjat\u00fcki autorid pakuvad kaasam\u00f5tlemiseks oma arusaama probleemi lahendusteedest. Ehk j\u00f5uab […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":{"0":"post-5","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-opetamine","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}