![\"murphys-law-2\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/murphys-law-2.jpg\")
<\/a>Kolonel John Paul Stapp ja rakettkelk Gee Whiz<\/p><\/div>\n
Aastal 1949 tehti Californias asuvas Edwardsi s\u00f5jav\u00e4ebaasis projekti MX981 katseid, et m\u00e4\u00e4rata t\u00e4pselt kindlaks, mitut g-d (gravitatsioonij\u00f5u kordset) inimene suudab taluda. Loodeti, et tulevikus saab selle eksperimendi tulemusi kasutada paremate lennukite ehitamiseks.<\/p>\n
Projekti t\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas lennu\u00f5nnetuse j\u00f5u matkimiseks rakettkelku, millele pandi nimeks Gee Whiz (eesti keeles \u2019ossa pauk\u2019). Kelk liikus 800-meetrisel rajal rohkem kui 320-kilomeetrise tunnikiirusega ning peatus seej\u00e4rel j\u00e4rsult v\u00e4hem kui sekundi jooksul. Probleem seisnes selles, et t\u00f5ep\u00e4raste tulemuste saamiseks tuli katseid teha p\u00e4ris inimesega. Vabatahtlikuks katsej\u00e4neseks pakkus end \u00f5huj\u00f5udude raviarst kolonel John Paul Stapp. Mitme kuu v\u00e4ltel tegi Stapp rakettkelguga arvukalt r\u00e4nki s\u00f5ite. Ta kannatas vapralt \u00e4ra murtud luud, peap\u00f5rutused, l\u00f5hkenud veresooned silmades \u2013 k\u00f5ik teaduse nimel.<\/p>\n
Siin tuleb m\u00e4ngu kapten Edward A. Murphy Jr \u2013 \u00f5huj\u00f5udude insener, kes k\u00fclastas \u00fcht neist katsetest puhtjuhuslikult. Murphy ei l\u00e4inud rakettkelku uudistama t\u00fchjade k\u00e4tega, vaid t\u00f5i kaasa paki sensoreid, mis olid v\u00f5imelised t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5tma rakendatavate g-de hulka, muutes katseandmed usaldusv\u00e4\u00e4rsemaks. Sensorid tuli kinnitada Stappi kelgu k\u00fcljes hoidvatele rihmadele.<\/p>\n
Sel p\u00e4eval juhtunu kohta on erinevaid versioone aga j\u00e4rgnev peaks andma s\u00fcndmustest \u00fcsna t\u00f5ep\u00e4rase pildi.<\/p>\n
Esimesel katsel p\u00e4rast sensorite kinnitamist saadi tulemuseks null, sest k\u00f5ik sensorid olid valesti \u00fchendatud. Nimelt sai sensoreid paigaldada kahel viisil ja k\u00f5ik nad olid \u00fchendatud valesti.
\nP\u00e4rast vea avastamist veeretas Murphy s\u00fc\u00fc torisedes \u00fche tehniku kaela, \u00f6eldes: \u201eKui midagi saab teha kahel moel ning \u00fcks neist l\u00f5ppeb katastroofiga, siis valib ta tingimata just selle mooduse.\u201d<\/p>\n
Veidi p\u00e4rast seda suundus Murphy tagasi oma kodubaasi Wright Airfieldi. Stapp aga, kes oli tuntud oma huumorisoone ja kiire taibu poolest, m\u00f5istis Murphy tabava \u00fctluse universaalsust ning mainis \u00fchel pressikonverentsil, et raketitiim saavutas head ohutustulemused just t\u00e4nu sellele, et nad olid tuttavad Murphy seadusega. Stapp s\u00f5nastas Murphy \u00fctluse pressile \u00fcmber nii: \u201eKui miski saab untsu minna, siis ta ka l\u00e4heb\u201d.<\/p>\n
Rohkemat polnudki tarvis. Tsitaat ilmus lennundusajakirjades ja leidis varsti tee ka popkultuuri. Laiema kuulsuse p\u00e4lvis Murphy seadus 1970ndatel ilmunud samanimelise raamatuga.<\/p>\n
Mitu raskuskiirendust?<\/strong><\/p>\n Veidi ka g-dest:<\/p>\n Kitty O\u2019Neil p\u00fcstitas 1977. aasta juulis Californias kuivanud El Mirage\u2019i j\u00e4rvel 400 meetri pikkusel rajal kaks kiirendusrekordit. Ta saavutas paigaltstardist suurima l\u00f5ppkiiruse, samuti osutus parimaks selleks kulutatud aeg 3,72 sekundit. Kiiruseks m\u00f5\u00f5deti h\u00e4mmastav 632,1 kilomeetrit tunnis. Keskmine kiirendus s\u00f5idu ajal oli 47,1 meetrit ruutsekundi kohta, mis on 4,81 korda suurem raskuskiirendusest \u2013 l\u00fchidalt 4,81\u00b7g.<\/p>\n Dr John Stapp, New Mexicos asuva Hollomani \u00d5huj\u00f5udude Baasi kolonel, kinnitati 1954. aasta detsembris rihmadega \u00fcheksa raketiga rakettkelgu istmele. Kui raketid s\u00fc\u00fcdati, kiirendas see teda viie sekundi jooksul kiiruseni 1018 kilomeetrit tunnis. Tema kiirendus oli umbes 56,4 meetrit sekundi ruudu kohta ehk 5,76\u00b7g. See on k\u00fcll muljetavaldav arv, aga t\u00f5sisem katsumus kolonel Stappi jaoks oli siiski vesipiduritega pidurdamine \u2013 tema aeglustus oli 20,6\u00b7g-d.<\/p>\n 1958. aasta mais saavutas Eli L. Beeding Jr sarnase kelguga kiiruse 117 kilomeetrit tunnis. Tema kiirus polnud k\u00fcll m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne \u2013 see on maanteedel suhteliselt tavaline \u2013, t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib aga peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes v\u00e4hem kui silmapilk. Beedingsi kiirendus 82,6\u00b7g p\u00fcsib senini kontrollitud tingimustes p\u00fcstitatud rekordina.<\/p>\n Juulis 1977 Northamptonshire\u2019is toimunud \u00f5nnetuses langes David Purley v\u00f5idus\u00f5iduauto kiirus 174 kilomeetrilt tunnis nullini 66 cm-se peatumisteekonna jooksul. Tema aeglustus oli n\u00e4iliselt tappev 179,8\u00b7g. Kuigi Purleyl oli 29 luumurdu, 3 nihestust ja 6 s\u00fcdame seiskumist, j\u00e4i ta siiski ellu.<\/p>\n Allikad:<\/p>\n