{"id":50420,"date":"2015-02-16T00:34:31","date_gmt":"2015-02-15T21:34:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=50420"},"modified":"2015-02-19T00:40:29","modified_gmt":"2015-02-18T21:40:29","slug":"kuidas-naha-vaga-kiireid-laetud-osakesi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=50420","title":{"rendered":"Kuidas n\u00e4ha v\u00e4ga kiireid laetud osakesi?"},"content":{"rendered":"<p>Kui laetud osake, n\u00e4iteks elektron, liigub l\u00e4bi dielektriku kiirusega, mis on suurem valguse kiirusest selles keskkonnas, siis tekib kiirgus, mida nimetatakse selle avastaja j\u00e4rgi Cherenkovi kiirguseks. N\u00e4iteks vees paiknevate tuumareaktorite kiiratav sinine valgus on justnimelt Cherenkovi kiirgus ja selle j\u00e4rgi on v\u00f5imalik beeta-kiirguse olemasolu kindlaks teha (vt pilti).<\/p>\n<p>Sellist, kiirete laetud osakeste poolt tekitatud kiirgust kasutatakse veel n\u00e4iteks biomolekulide j\u00e4lgimiseks, neutronite detekteerimiseks ja elementaarosakeste uurimiseks.<\/p>\n<div id=\"attachment_50422\" style=\"width: 810px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/800px-Advanced_Test_Reactor.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-50422\" class=\"wp-image-50422 size-full\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/800px-Advanced_Test_Reactor.jpg\" alt=\"800px-Advanced_Test_Reactor\" width=\"800\" height=\"1051\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/800px-Advanced_Test_Reactor.jpg 800w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/800px-Advanced_Test_Reactor-228x300.jpg 228w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/800px-Advanced_Test_Reactor-779x1024.jpg 779w\" sizes=\"auto, (max-width: 800px) 100vw, 800px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-50422\" class=\"wp-caption-text\">Cherenkovi kiirgus, Advanced Test Reactor. Wikipedia<\/p><\/div>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Cherenkov_radiation\">http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Cherenkov_radiation <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui laetud osake, n\u00e4iteks elektron, liigub l\u00e4bi dielektriku kiirusega, mis on suurem valguse kiirusest selles keskkonnas, siis tekib kiirgus, mida nimetatakse selle avastaja j\u00e4rgi Cherenkovi kiirguseks. N\u00e4iteks vees paiknevate tuumareaktorite kiiratav sinine valgus on justnimelt Cherenkovi kiirgus ja selle j\u00e4rgi on v\u00f5imalik beeta-kiirguse olemasolu kindlaks teha (vt pilti). Sellist, kiirete laetud osakeste poolt tekitatud kiirgust [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":50422,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40,184],"tags":[],"class_list":{"0":"post-50420","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"category-valguse-aasta-2015","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/50420","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=50420"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/50420\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/50422"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=50420"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=50420"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=50420"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}