{"id":50672,"date":"2015-03-12T22:59:49","date_gmt":"2015-03-12T19:59:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=50672"},"modified":"2015-04-07T23:49:21","modified_gmt":"2015-04-07T20:49:21","slug":"uudsed-nanoosakesed-voimaldavad-igasugu-kujutamisi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=50672","title":{"rendered":"Uudset nanoosakest n\u00e4eb kuuel erineval moel"},"content":{"rendered":"<p>Inimese sisse on keeruline n\u00e4ha. Ka otseses m\u00f5ttes &#8211; kasutuses on v\u00e4ga erinevaid meetodeid elusorganismi uurimiseks, aga \u00fckski neist ei ole t\u00e4iuslik. Ja paljud meetodid n\u00f5uavad m\u00f5ne spetsiifilise kontrastaine manustamist patsiendile. N\u00fc\u00fcd on leitud nanoosake, mida saab kasutada kuue erineva meetodi kontrastainena.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/PW-2015-02-19-imaging-nanoparticle.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-50674\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/PW-2015-02-19-imaging-nanoparticle-300x261.jpg\" alt=\"PW-2015-02-19-imaging-nanoparticle\" width=\"300\" height=\"261\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/PW-2015-02-19-imaging-nanoparticle-300x261.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/PW-2015-02-19-imaging-nanoparticle.jpg 700w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>K\u00f5nealuste nanoosakeste (vt pilti) l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 74 nanomeetrit ja neil on tuum, mis on \u00fcmbritsetud porf\u00fcriinfosfolipiidi(PoP) kattega. Kusjuures:<\/p>\n<ul>\n<li>Osakese tuum fluorestseerub siniselt, kui seda kiirata l\u00e4hiinfrapunase valgusega (650 kuni 1350 nm), mille suhtes bioloogiline kude on maksimaalselt l\u00e4bipaistev, v\u00f5imaldades nii kuvada s\u00fcgavamaid koestruktuure.<\/li>\n<li>Tuuma koostises olev k\u00f5rge aatomnumbriga \u00fcterbium v\u00f5imaldab osakesi eristada (kontrasteerida) kompuutertomograafias (KT).<\/li>\n<li>PoP kate k\u00e4itub vastastikm\u00f5jus valgusega viisil, mis lubab osakesi kasutada nii fluorestsents- kui ka fotoakustilisel kuvamisel.<\/li>\n<li>Samal ajal vase afiinsus porf\u00fcriini suhtes annab lihtsa v\u00f5imaluse katta nanoosakesi radionukliidiga vask-64, mis on kasutatav m\u00e4rkainena positronemissioontomograafias (PET) ja T\u0161erenkovi luminestsentskuvamisel.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Uurijad testisid esmalt k\u00f5iki neid meetodeid in vitro ja hiljem ka kalkunirinna koes, et hinnata signaali n\u00f5rgenemist s\u00f5ltuvana koe paksusest. Uuritavaks objektiks valiti kalkunirind, kuna see on koe omadustelt v\u00f5rreldav inimese rinnakoega. T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5imaldab l\u00fcmfis\u00f5lmede kaardistamine planeerida rinnav\u00e4hi varajast ravi. Nanoosakesi on kasutatud elusate hiirte l\u00fcmfis\u00f5lmede kuvamisel, mis n\u00e4itab selle meetodi perspektiive.<\/p>\n<p><strong>Mitmeskaalaline kuvamine<\/strong><\/p>\n<p>\u201eKui fotoakustiline kuvamine annab teavet endogeensete molekulide [nt hemoglobiin] kohta veresoontes, siis kompuutertomograafia v\u00f5imaldab kuvada lokaalset luustruktuuri,\u201c \u00a0r\u00e4\u00e4gib uurimisr\u00fchma liige Jonathan Lovell, USA Buffalo \u00fclikooli biomeditsiinitehnika insener. &#8221; Kui KT- ja PET-skaneeringud v\u00f5imaldasid esile tuua s\u00fcgavaimaid koekihte, siis fluorestsentskuvamine andis t\u00e4iendavat infot rakkude poolt nanoosakeste omaksv\u00f5tu kohta.<\/p>\n<p>Lisaks nanoosakeste mugavatele kasutusv\u00f5imalustele koos erinevate kuvamismeetoditega r\u00f5hutavad teadlased, et nende kirjeldatud nanoosakesed on v\u00f5rreldes muude kontrastainetega nii odavamad kui ka lihtsamalt valmistatavad. \u00a0Sellise tuum\/kate-t\u00fc\u00fcpi kontrastaine \u00fcheks eeliseks on \u00a0veel asjaolu, et see v\u00f5imaldab biomeditsiinilist kuvamist mitmes erinevas skaalas, \u00fcksikmolekulide kuvamisest kuni rakkude kuvamiseni, nii nagu ka veresoonte ja elundite kuvamisest kuni kogu keha biokuvamiseni,\u201c lisab Guanying Chen, Buffalo \u00dclikooli Laserfotoonika ja Biofotoonika \u00a0Instituudist.<\/p>\n<p>Seadet, mis lubaks l\u00e4bi viia k\u00f5iki kuut skaneerimist \u00fchekorraga ei ole veel olemas, aga sellist on kindlasti v\u00f5imalik luua. Ja t\u00f6\u00f6 selles suunas k\u00e4ib paljudes t\u00f6\u00f6r\u00fchmades \u00fcle maailma.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/2015\/feb\/19\/novel-nanoparticle-boosts-six-different-medical-imaging-techniques\">physicsworld.com<\/a><\/p>\n<p>T\u00e4name Kalle Keplerit abi eest terminoloogia eestindamisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Inimese sisse on keeruline n\u00e4ha. Ka otseses m\u00f5ttes &#8211; kasutuses on v\u00e4ga erinevaid meetodeid elusorganismi uurimiseks, aga \u00fckski neist ei ole t\u00e4iuslik. Ja paljud meetodid n\u00f5uavad m\u00f5ne spetsiifilise kontrastaine manustamist patsiendile. N\u00fc\u00fcd on leitud nanoosake, mida saab kasutada kuue erineva meetodi kontrastainena. K\u00f5nealuste nanoosakeste (vt pilti) l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 74 nanomeetrit ja neil on tuum, mis [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":50674,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[188],"class_list":{"0":"post-50672","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-vaata-sissepoole","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/50672","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=50672"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/50672\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/50674"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=50672"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=50672"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=50672"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}