{"id":50722,"date":"2015-02-18T21:09:48","date_gmt":"2015-02-18T18:09:48","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=50722"},"modified":"2015-02-21T22:03:04","modified_gmt":"2015-02-21T19:03:04","slug":"labimurre-ohulaserite-tekitamises","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=50722","title":{"rendered":"L\u00e4bimurre “\u00f5hulaserite” tekitamises?"},"content":{"rendered":"

Kuidas saada teada, milline on \u00f5hu koostis m\u00f5ne korstna l\u00e4heduses v\u00f5i kilomeetrite k\u00f5rgusel maapinnast, kui teil ei ole kasutada lennukeid, \u00f5hupalle v\u00f5i taevatreppi? Selgub, et \u00f5humolekulid saab panna laserina kiirgama ja seda ka kauge maa tagant, laserivalguse neeldumise kaudu saab omakord teada atmosf\u00e4\u00e4ri koostise. Alexandre Laurain ja tema kolleegid Arizona \u00fclikoolist on leidnud mooduse, kuidas seda teha 200 korda efektiivsemalt, kui varasemates katsetes.<\/p>\n

\"b18b1c33-4148-458e-814f-e97c96bfc168\"<\/a>

Niimoodi muutub \u00f5hk laseriks: infrapunase laserivalgusega l\u00f5hutakse l\u00e4mmastiku molekulid ja aatomid ergastatakse ultravalgusega (kaks \u00fclemist pilti). Alumine pilt n\u00e4itab olukorda, kus ergastatud aatomid relakseeruvad ja kiirgub valgus ja see registreeritakse detektoritega.<\/p><\/div>\n

Ka t\u00e4na on atmosf\u00e4\u00e4ri koostise uurimise seadmed t\u00e4itsa olemas, neid nimetatakse LIDAR’iteks (LIght Detection And Rading). LIDAR ergastab valgusega m\u00f5ne meetri kuni kilomeetri kaugusel olevaid aatomeid ja molekule ning m\u00f5\u00f5dab siis nendelt l\u00e4htuvat fluorestsentskiirgust. Sellise meetodi n\u00f5rkuseks on tagasituleva kiirguse intensiivsuse kiire kahanemine kauguse suurenedes, kuna ergastatud aatomid kiirgavad fluorestsentskiirgust k\u00f5igis suundades. Olukord oleks palju parem, kui aatomid ei kiirgaks valgust nagu h\u00f5\u00f5glamp vaid nagu laser, suunatult.<\/p>\n

Optiliselt, st laseriga on \u00f5hu indutseeritud kiirgust suudetud tekitada juba rohkem kui k\u00fcmme aastat. \u00d5hul\u00e4mmastikust laseri saamiseks on k\u00f5igepealt vaja l\u00e4mmastiku molekulid aatomiteks l\u00f5hkuda (vt lisatud skeemi). P\u00e4rast seda on vaja aatomid ergastada sobivale energiatasemele, kust madalamatele energiatasemetele liikudes tekib indutseeritud kiirgus, st laserivalgus \"icon_eopik\"<\/a>.\u00a0 Seni on m\u00f5lemaks eesm\u00e4rgiks kasutatud ultravalgust kiirgavat laserit, mis on reguleeritud t\u00e4pselt lainepikkusele 211nm, kusjuures selline t\u00e4pne lainepikkuse valik on p\u00f5hjustatud l\u00e4mmastiku aatomi energiatasemete struktuurist. Aga see on v\u00e4ga kallis lahendus – sellisel lainepikkusega valguse saamine on keerukas ja raiskab v\u00e4ga palju energiat.\u00a0Laurain ja kolleegid on n\u00e4idanud, et palju parem on kasutada kaht laserit, \u00fcks kiirgab infrapunavalgust, millega l\u00f5hutakse molekule, teine kiirgab ultravalgust aatomite ergastamiseks. Protsessi on illustreeritud juuresoleval pildil. Katsed n\u00e4itavad, et sarnase ultravalguse laseri v\u00f5imsuse korral saadakse indutseeritud kiirguse intensiivsuse kahesajakordne suurenemine.<\/p>\n

Esmastes katsetes suudeti “\u00f5hulaser” esile kutsuda 100 meetri kauguselt. T\u00f6\u00f6 autorid valmistuvad t\u00f5estama, et seda suudetakse teha ka kilomeetri kauguselt.<\/p>\n

Mida on meil sellest loost \u00f5ppida:<\/p>\n