{"id":51077,"date":"2015-02-19T13:46:26","date_gmt":"2015-02-19T10:46:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=51077"},"modified":"2015-02-23T13:50:40","modified_gmt":"2015-02-23T10:50:40","slug":"21-mai-1946-louis-slotinist-saab-deemonsudamiku-teine-ohver","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=51077","title":{"rendered":"21. mai 1946: Louis Slotinist saab \u201edeemons\u00fcdamiku\u201d teine ohver"},"content":{"rendered":"<p>1989. aasta filmi \u00a0<em>\u201eFat Man and Little Boy\u201d<\/em>\u00a0 \u00fcks k\u00f5ige haaravamaid stseene ei ole Trinity katse meisterlik kujutamine. See on hoopis stseen, kus v\u00e4ljam\u00f5eldud f\u00fc\u00fcsik Michael Merriman keerab vussi kriitilisuse katse ja saab selle k\u00e4igus surmavalt kiiritada. Merrimani tegelaskujus on \u00fchendatud kaks t\u00f5elist f\u00fc\u00fcsikut, kelle surm tegi neist teistlaadi s\u00f5jaohvrid.<\/p>\n<div id=\"attachment_51080\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/3962_Tickling_the_Dragons_Tail.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-51080\" class=\"wp-image-51080 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/3962_Tickling_the_Dragons_Tail-300x222.jpg\" alt=\"3962_Tickling_the_Dragons_Tail\" width=\"300\" height=\"222\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/3962_Tickling_the_Dragons_Tail-300x222.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/3962_Tickling_the_Dragons_Tail.jpg 471w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-51080\" class=\"wp-caption-text\">&#8220;Deemons\u00fcdamikuga&#8221; l\u00e4bi viidud katsete rekonstruktsioon.<\/p><\/div>\n<p>Kriitilisuse uuringud Los Alamose riiklikus laboratooriumis olid \u00e4\u00e4rmiselt ohtlikud radioaktiivsete ainete t\u00f5ttu, mida nende k\u00e4igus k\u00e4sitseti. Robert R. Wilson meenutas omaenese nappi surmast p\u00e4\u00e4semist, kui ta abistas kriitiliste agregaatide r\u00fchma kuuluvat f\u00fc\u00fcsikut m\u00e4\u00e4ramisel, millal saavutatakse kriitilisus, kui laduda j\u00e4rjest virna rikastatud uraanh\u00fcdriidi kuubikuid. R\u00fchm ei kasutanud tavalisi keerukaid ohutusseadiseid, mida sel ajal ts\u00fcklotronide juures tarvitati. Selle asemel oli neil lihtne sisseseade, mis h\u00f5lmas puust lauda, \u00fchte neutroniloendurit kriitilisuse j\u00e4lgimiseks ja mitut rikastatud uraanh\u00fcdriidi kuubikut.<\/p>\n<p>Wilson j\u00e4lgis, kuidas f\u00fc\u00fcsik hakkab uraanikuubikuid virna laduma, ja m\u00e4rkas siis ehmatusega, et neutroniloendur ei t\u00f6\u00f6ta, sest toitepingeallikas on l\u00e4bi p\u00f5lenud. Kui loendur j\u00e4lle sisse l\u00fclitati, s\u00fcttis selle m\u00e4rgutuli kohe. \u201eVeel paar kuubikut ja virn oleks kriitilisuse \u00fcletanud ning v\u00f5inud v\u00e4ga h\u00e4sti surmavaks muutuda,\u201d meenutas Wilson.<\/p>\n<p>Raevunult kaebas Wilson selle kohta Oppenheimerile endale. Et ta pidi aga Trinityst j\u00e4rgmisel p\u00e4eval lahkuma, lasi ta vahejuhtumil vaibuda. Wilson uskus, et kui ta oleks kohale j\u00e4\u00e4nud ja asjaga edasi tegelenud, oleks ta v\u00f5inud p\u00e4\u00e4sta kahe inimese elu. \u201eSee vahejuhtum vaevab siiani mu s\u00fcdametunnistust.\u201d Need kaks inimest olid Harry K. Daghlian noorem ja Louis Slotin, kes m\u00f5lemad surid akuutse radiatsioonim\u00fcrgituse tagaj\u00e4rjel p\u00e4rast \u00f5nnetusjuhtumeid, mis leidsid aset kriitilisusega seotud katsete k\u00e4igus sama plutooniums\u00fcdamikuga, mida nimetati deemons\u00fcdamikuks.<\/p>\n<p>Daghlian oli Armeenia p\u00e4ritolu Ameerika f\u00fc\u00fcsik, kes liitus kriitiliste agregaatide r\u00fchmaga juba 1944. aastal, kui oli alles \u00fclikoolil\u00f5petaja. 21. augustil 1945 ehitas ta neutronipeegeldit, \u00fcmbritsedes plutooniumist s\u00fcdamikku hoolikalt volframkarbiidist klotsidega, et saada parem kiirgusvarje. Ta pillas \u00fche klotsi kogemata keskkohta ja k\u00e4ivitas kriitilise reaktsiooni. Reaktsiooni peatamiseks lammutas Daghlian reaktori kangelaslikult k\u00e4sitsi, aga talle endale l\u00e4ks see kalliks maksma. Selle tagaj\u00e4rjel sai ta nii suure kiirgusdoosi, et suri 25 p\u00e4eva p\u00e4rast \u00f5nnetust.<\/p>\n<p>F\u00fc\u00fcsilise seisundi halvenemine oli \u00f5udust\u00e4ratav ja Daghlian lubas selle j\u00e4reltulevate p\u00f5lvede tarbeks t\u00e4ielikult dokumenteerida. Tema paremale k\u00e4ele tekkisid villid, k\u00fc\u00fcned muutusid siniseks ja nahk hakkas punetama sedam\u00f6\u00f6da, kuidas m\u00f5lemad k\u00e4ed ja alakeha \u00fcles paistetasid. Punetus laienes ja nahk hakkas kihtidena maha kooruma; meest vaevasid k\u00f5hukrambid ja k\u00f5hulahtisus. Viimaks halastavasse koomasse vajudes oli ta kurtunud, olles kaotanud suurema osa nahka k\u00f5hult ja rindkere alaosalt. Surmatunnistuses m\u00e4rgiti surma p\u00f5hjuseks r\u00e4ngad p\u00f5letushaavad \u00fclaj\u00e4semetel ja kehal.<\/p>\n<p>Kanadas s\u00fcndinud Slotin pani kokku s\u00fcdamiku Trinity katseks ja oli \u00fchtlasi asjatundja sellise t\u00e4bara katse sooritamisel, mida nimetati \u201elohe sabast sikutamiseks\u201d. Selles asetati kaks ber\u00fclliumist poolkera \u00fcmber s\u00fcdamiku ning hakati neid l\u00e4hemale ja kaugemale liigutama. Samal ajal j\u00e4lgiti neutronite paljunemise kiirust s\u00fcdamikus, viies reaktori p\u00e4ris kriitilisuse piirile. Kui kaks ber\u00fclliumpoolkera isegi hetkeks sulguksid, muutuks mass kriitiliseks ja vallandaks ioniseeriva kiirguse valangu.<\/p>\n<p>Slotin oli veidi hulljulge endine amat\u00f6\u00f6rpoksija, kes eelistas teksap\u00fckse ja kauboisaapaid ning r\u00e4\u00e4kis lugusid oma \u00f5hut\u00f5rjelaskuri p\u00e4evist Hispaania kodus\u00f5ja ajal, ehkki hiljem v\u00e4itis tema vend, et Slotin olevat olnud vaid jalgsir\u00e4nnakul l\u00e4bi Hispaania ja polevat s\u00f5jas kuidagi osalenud. Ta t\u00f5i veidi sellest suhtumisest kaasa ka oma uurimist\u00f6\u00f6sse, hoolimata sellest, et oli olnud Daghliani l\u00f5pu tunnistajaks. Katset tehes eelistas ta ikka eemaldada poolkerasid lahus hoidvad vahet\u00fckid ja eraldada need k\u00f5igest tavalise kruvikeeraja teraga. Kohkunud Enrico Fermi \u00fctles Slotinile, et kui too j\u00e4tkab ohutuskorra eiramist, on ta aasta p\u00e4rast surnud.<\/p>\n<p>Kahjuks oli Fermil \u00f5igus. 21. mail 1946. aastal libises kruvikeeraja, mille abil Slotin kuue pealtvaataja juuresolekul poolkerasid lahus hoidis, ning need puutusid kokku. S\u00fcdamik muutus sinise valguss\u00e4hvatuse ja ulatusliku neutronkiirguse laine saatel superkriitiliseks. Slotin varjas kolleege plahvatuse eest oma kehaga nii palju kui v\u00f5imalik, l\u00fckates samal ajal kaks poolkera kiiresti teineteisest eemale, et ahelreaktsioon seisma panna. Keegi kokkukogunenud meestest ei kandnud oma dosimeetrim\u00e4rki, nii et andmed nende v\u00f5imaliku kiirgusdoosi kohta on erinevad. Ent Slotini jaoks oli see surmav.<\/p>\n<p>Slotin \u00fctles, et tundis suus kohe haput maitset ja vasakus k\u00e4es (millega ta poolkerad lahku l\u00fckkas) p\u00f5letustunnet. Ta hakkas oksendama, kui teda haiglasse viidi, ja tema seisund halvenes kiiresti: ta kannatas r\u00e4nka k\u00f5hulahtisust, k\u00e4ed paistetasid \u00fcles, tekkis hulgaliselt ville ja gangreen.<\/p>\n<p>\u00dcheksa p\u00e4eva p\u00e4rast \u00f5nnetust suri Slotin \u201ekeha talitluse t\u00e4ieliku \u00fcles\u00fctlemise\u201d t\u00f5ttu. Iroonilisel kombel oli ta s\u00f5jaj\u00e4rgsetes aatomikatsetustes pettunud ja saatusliku katse \u00fcks eesm\u00e4rke oli asendaja v\u00e4lja\u00f5petamine, et Slotin saaks j\u00e4tkata Chicago \u00fclikoolis oma s\u00f5jaeelseid uuringuid biof\u00fc\u00fcsika ja radiobioloogia vallas. Seda v\u00f5imalust ta ei saanudki.<\/p>\n<p>Reaktsioonina tema surmale l\u00f5petati Los Alamoses k\u00f5ik praktilised katsed kriitiliste agregaatidega ja hakati operaatorite kaitseks kasutama kaugjuhitavaid seadeldisi. Mis puutub tapjast \u201edeemons\u00fcdamikku\u201d, siis kasutati seda Bikini atollil \u00fches esimestest s\u00f5jaj\u00e4rgsetest aatomipommidest k\u00f5igest viis n\u00e4dalat p\u00e4rast Slotini surma. Katse \u00f5nnestus mingite t\u00f5rgeteta.<\/p>\n<p><strong>Lisalugemist<\/strong><\/p>\n<ol>\n<li>Miller, Richard L.\u00a0<em>Under the Cloud: The Decades of Nuclear Testing<\/em>. Woodlands, Texas: Two Sixty Press, 1991.<\/li>\n<li>Rhodes, Richard.\u00a0<em>The Making of the Atomic Bomb<\/em>. New York: Simon &amp; Schuster, 1987.<\/li>\n<li><em>A Review of Criticality Accidents<\/em>, 26. september 1967, Los Alamose Riiklik Laboratoorium.<a href=\"http:\/\/library.lanl.gov\/cgi-bin\/getfile?00314607.pdf\">http:\/\/library.lanl.gov\/cgi-bin\/getfile?00314607.pdf<\/a><\/li>\n<\/ol>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>1989. aasta filmi \u00a0\u201eFat Man and Little Boy\u201d\u00a0 \u00fcks k\u00f5ige haaravamaid stseene ei ole Trinity katse meisterlik kujutamine. See on hoopis stseen, kus v\u00e4ljam\u00f5eldud f\u00fc\u00fcsik Michael Merriman keerab vussi kriitilisuse katse ja saab selle k\u00e4igus surmavalt kiiritada. Merrimani tegelaskujus on \u00fchendatud kaks t\u00f5elist f\u00fc\u00fcsikut, kelle surm tegi neist teistlaadi s\u00f5jaohvrid. Kriitilisuse uuringud Los Alamose riiklikus [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":51080,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":{"0":"post-51077","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/51077","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=51077"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/51077\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/51080"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=51077"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=51077"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=51077"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}