{"id":52221,"date":"2015-02-26T23:13:38","date_gmt":"2015-02-26T20:13:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=52221"},"modified":"2015-02-28T23:52:24","modified_gmt":"2015-02-28T20:52:24","slug":"difraktsioolaatsed-nuud-ka-varviliseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=52221","title":{"rendered":"\u00dcli\u00f5hukesed l\u00e4\u00e4tsed suudavad n\u00fc\u00fcd tekitada ka v\u00e4rvilisi kujutisi"},"content":{"rendered":"<p>Optilisi l\u00e4\u00e4tsesid me oleme k\u00f5ik n\u00e4inud. Fotoaparaadi objektiivis on nad suheliselt suured, mobiiltelefonides palju v\u00e4iksemad. Juba m\u00f5nda aega on olemas ka \u00fcli\u00f5hukesed l\u00e4\u00e4tsed paksusega vaid m\u00f5ned mikromeetrid (nimetagem neid tasal\u00e4\u00e4tsedeks), mida on v\u00f5imalik kasutada eriti miniatuursetes seadmetes. Seni j\u00e4id sellised l\u00e4\u00e4tsed h\u00e4tta v\u00e4rvilise valgusega. N\u00fc\u00fcd on suudetud valmistada tasal\u00e4\u00e4tsed, mis suudavad koondada erineva lainepikkusega valgust samale kaugusele.<\/p>\n<div id=\"attachment_52574\" style=\"width: 279px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/laatsed.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-52574\" class=\"wp-image-52574 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/laatsed-269x300.png\" alt=\"laatsed\" width=\"269\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/laatsed-269x300.png 269w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/laatsed-919x1024.png 919w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/laatsed.png 1280w\" sizes=\"auto, (max-width: 269px) 100vw, 269px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-52574\" class=\"wp-caption-text\">Tavaline l\u00e4\u00e4ts ja akromaat.<\/p><\/div>\n<p>Kromaatiline aberratsioon on n\u00e4htus, mis esineb ka tavaliste l\u00e4\u00e4tsede puhul &#8211; kuna erinevatele lainepikkustele on l\u00e4\u00e4tse materjali murdumisn\u00e4itaja erinev, koonduvad erineva lainepikkusega valguskiired ka erinevatele kaugustele l\u00e4\u00e4tsest (vt juuresolevat pilti). Kromaatilist aberratsiooni saab oluliselt v\u00e4hendada, kui kasutada mitmest l\u00e4\u00e4tsest koosnevaid objektiive. Kui valida l\u00e4\u00e4tsede kumerusraadiused ja materjal \u00f5igesti, on v\u00f5imalik saavutada olukord, kus kaks v\u00f5i kolm lainepikkust koonduvad objektiivist samale kaugusele (fokaaltasandile). Kolme lainepikkuse fokaaltasandit \u00fchildavaid l\u00e4\u00e4tsede s\u00fcsteeme nimetatakse akromaatideks.<\/p>\n<p>Tasal\u00e4\u00e4tsed t\u00f6\u00f6tavad hoopis teisel p\u00f5him\u00f5ttel, kui tavap\u00e4rased l\u00e4\u00e4tsed. Tasal\u00e4\u00e4tse moodustavad klaasalusele kantud r\u00e4niantennid (vt teine pilt). Selliseid struktuure oleme me ka koolif\u00fc\u00fcsikas kohanud, neid nimetatakse difraktsiooniv\u00f5redeks. Tasal\u00e4\u00e4tsede struktuur on loomulikult keerulisem, aga sarnaselt difraktsiooniv\u00f5redele s\u00f5ltuvad nende omadused \u00fcldjuhul tugevalt valguse lainepikkusest. J\u00e4relikult tekivad nende abil kujutise tekitamisel sarnased probleemid, kui tavalise l\u00e4\u00e4tse korral. Seni ei suudetud tasal\u00e4\u00e4tsede kromaatilist aberratsiooni kuidagi elimineerida.<\/p>\n<div id=\"attachment_52575\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/lamelaats.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-52575\" class=\"wp-image-52575 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/lamelaats-300x300.png\" alt=\"lamelaats\" width=\"300\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/lamelaats-300x300.png 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/lamelaats-150x150.png 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/lamelaats.png 340w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-52575\" class=\"wp-caption-text\">Vasakul pildil on k\u00fclgvaade tasal\u00e4\u00e4tsest. Paremal pool n\u00e4eme eksperimendi tulemusi, kus tasal\u00e4\u00e4tselt l\u00e4htuv eri v\u00e4rvi valgus koondub samal kaugusel tasal\u00e4\u00e4tsest.<\/p><\/div>\n<p>N\u00fc\u00fcd annavad ajakirjas Science ilmunud tulemused lootust, et siin on toimunud l\u00e4bimurre &#8211; Francesco Aieta, Mikhail A. Kats, Patrice Genevet ja Federico Capasso on leidnud meetodi akromaatiliste tasal\u00e4\u00e4tsede konstrueerimiseks. Juuresolevalt pildilt on n\u00e4ha, et erineva v\u00e4rviga valgus t\u00f5epoolest koondub \u00fchele ja samale tasandile. J\u00e4relikult on selliste tasal\u00e4\u00e4tsedega v\u00f5imalik ka v\u00e4rvilisi kujutisi tekitada.<\/p>\n<p>Uurijad loodavad, et see tulemus avab tasal\u00e4\u00e4tsedele tee rakendustesse.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Allikad:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2015-02-captured-ultra-thin-lens.html\">phys.org<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/content\/early\/2015\/02\/18\/science.aaa2494#corresp-1\">www.sciencemag.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Optilisi l\u00e4\u00e4tsesid me oleme k\u00f5ik n\u00e4inud. Fotoaparaadi objektiivis on nad suheliselt suured, mobiiltelefonides palju v\u00e4iksemad. Juba m\u00f5nda aega on olemas ka \u00fcli\u00f5hukesed l\u00e4\u00e4tsed paksusega vaid m\u00f5ned mikromeetrid (nimetagem neid tasal\u00e4\u00e4tsedeks), mida on v\u00f5imalik kasutada eriti miniatuursetes seadmetes. Seni j\u00e4id sellised l\u00e4\u00e4tsed h\u00e4tta v\u00e4rvilise valgusega. N\u00fc\u00fcd on suudetud valmistada tasal\u00e4\u00e4tsed, mis suudavad koondada erineva lainepikkusega valgust [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":52575,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16,184],"tags":[],"class_list":{"0":"post-52221","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"category-valguse-aasta-2015","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/52221","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=52221"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/52221\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/52575"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=52221"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=52221"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=52221"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}