{"id":52268,"date":"2015-02-24T13:19:12","date_gmt":"2015-02-24T10:19:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=52268"},"modified":"2015-03-03T14:46:12","modified_gmt":"2015-03-03T11:46:12","slug":"laserrelvasusteemi-taiustamine-jatkub","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=52268","title":{"rendered":"Laserrelvas\u00fcsteemide t\u00e4iustamine j\u00e4tkub"},"content":{"rendered":"

Laserrelva p\u00f5hiidee on ju tegelikult iidvana – legend r\u00e4\u00e4gib, et juba Archimedes kasutas n\u00f5gusa peegliga koondatud p\u00e4ikeseenergiat, et vaenlase laevastikku h\u00e4vitada. Mida \u00fcks laserrelvgi muud teha saab, kui koondada v\u00e4ga intensiivne valgus sihtm\u00e4rgile, \u00fcritades seda sel teel kahjustada. Neil p\u00e4evil tuli teade, et Boeing on v\u00f5itnud 29,5 miljonit dollarit maksva lepingu laserrelva laserikiire stabiliseerimise s\u00fcsteemi t\u00e4iustamiseks. <\/span><\/p>\n

\"laserweaponFeb2015\"<\/a>

Selline ta v\u00e4lja n\u00e4eb, 30kW v\u00e4ljundv\u00f5imsusega laserrelv.<\/p><\/div>\n

Huvitav on lugeda andmeid laserkiire v\u00f5imsuse kohta. R\u00e4\u00e4gitakse 10 ja 30 kW lasers\u00fcsteemidest ning eesm\u00e4rgist j\u00f5uda 150kW-ni. Kas seda on v\u00e4he v\u00f5i palju?<\/p>\n

Esmalt kinnitame, et vatt on ikka vatt, s\u00f5ltumata sellest, kas jutt k\u00e4ib laserikiirest v\u00f5i n\u00e4iteks k\u00fcttespiraalist. Poest saab endale osta 2-3 kilovatise k\u00fcttekeha, kolme sellisega ilmselt s\u00f5jalaeva vastu v\u00f5itlusesse ei l\u00e4he … V\u00f5i siiski? Sest 1kW laseritega l\u00f5igatakse metalli, saab laeva kere sisse augu l\u00f5igata? Eks siin tulebki m\u00e4ngu vajadus laseri kiirt v\u00e4ga t\u00e4pselt ja stabiilselt sihtida – ehkki laeva v\u00f5i tanki 10 kilovatiga \u00fcles ei sulata, on see v\u00f5imsus h\u00e4sti fokusseerituna suuteline nii m\u00f5ndagi korda saatma. Aga kuidas hoida k\u00f5ikuval laeval paikneva laseri kiir mitme kilomeetri kaugusel oleval liikuval sihtm\u00e4rgil, nii et selle t\u00e4pp sentimeetritki ei nihkuks? Sellega hakataksegi 29,5 miljoni dollari eest tegelema.<\/p>\n

Kui Archimedese juurde tagasi tulla, siis Eestis on p\u00e4ikesepaistelisel p\u00e4eval \u00fchele ruutmeetrile langev p\u00e4ikese energia veidi rohkem kui pool kilovatti, 10 kilovatti saab j\u00e4relikult 15-20 ruutmeetriselt pinnalt. 4 korda 4 meetrine n\u00f5guspeegel ei tundugi nii v\u00f5imatu ise valmis ehitada? Sellise peegli fookuses on t\u00f5epoolest v\u00f5imalik tuli otsa saada k\u00f5igele, mis v\u00e4hegi p\u00f5leb, aga metalli seal ei l\u00f5ika, kuna fokaalt\u00e4ppi ei ole kuidagi v\u00f5imalik millimeetriseks t\u00e4piks fokusseerida ning mida kaugemale peeglist, seda suuremaks see fokaalt\u00e4pp muutub. R\u00e4\u00e4kimata vajadusest igale uuele kaugusele fokuseerimiseks peegli k\u00f5verusraadiust muuta. Nii et laser on igal juhul parem.<\/p>\n

Allpool on video sellest, kuidas olemasolevat s\u00fcsteemi on katsetatud. T\u00f5epoolest – sihtm\u00e4rgid on \u00fcsna v\u00e4iksed. Aga see-eest ei kulu \u00fcldse laskemoona, elektrit laeva generaatorist ikka saab.<\/p>\n

Allikas: http:\/\/optics.org\/news\/6\/2\/26 <\/a><\/p>\n