{"id":5265,"date":"2010-07-20T14:53:29","date_gmt":"2010-07-20T11:53:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=5265"},"modified":"2011-08-08T23:17:24","modified_gmt":"2011-08-08T20:17:24","slug":"uuendatud-gravitatsiooniteooria-ei-kinnita-suure-paugu-toimumist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=5265","title":{"rendered":"Uuendatud gravitatsiooniteooria ei kinnita Suure Paugu toimumist"},"content":{"rendered":"<p><strong><a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Big_Bang\">Suure Paugu teooria <\/a>on vorminud meie arusaamist Universumi tekkeloost alates\u00a0selle v\u00e4ljak\u00e4imisest 1927. aastal Georges Lemaitre&#8217; poolt. Teooriat toetavad k\u00f5ik teadlaste viimasel ajal tehtud\u00a0vaatlused ja eksperimendid ning see p\u00f5hineb Einsteini \u00fcldtunnustatud \u00fcldrelatiivsusteoorial. Siiski otsitakse pidevalt ka t\u00f5endeid Suure Paugu alternatiivide kehtivuse kohta. Viimased uudised sellet alalt tulevad astrof\u00fc\u00fcsikutelt Maximo Banadoselt ning Pedro Ferreiralt, kes taaselustasid 20 sajandi algusest p\u00e4rit gravitatsiooniteooria ning avastasid, et selle muudetud versioon peidab endas mitmeid \u00fcllatusi.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_5267\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/1-bigbang1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-5267\" class=\"size-medium wp-image-5267\" title=\"1-bigbang\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/1-bigbang1-300x216.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"216\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/1-bigbang1-300x216.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/1-bigbang1-250x180.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/07\/1-bigbang1.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-5267\" class=\"wp-caption-text\">Universumi tekkelugu. Pilt: NASA\/WMAP<\/p><\/div>\n<p>Hiljuti teadusajakirjas <em>Physical Review Letters<\/em> ilmunud artiklis kirjeldasid Banados ja Ferreira <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Arthur_Eddington\">Arthur Eddingtoni<\/a>, Einsteini kaasaegse, gravitasiooniteooria \u00fclevaatamist. Eddington k\u00e4is 1924. aastal alternatiivina <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Einstein\u2013Hilbert_action\">Einstein-Hilberti m\u00f5ju <\/a>teooriale v\u00e4lja gravitatsioonilise m\u00f5ju teooria(gravitational action theory), millest\u00a0pidi\u00a0saama alternatiivne alguspunkt \u00fcldrelatiivsusele. Astrof\u00fc\u00fcsikas nimetatakse gravitatsiooniliseks m\u00f5juks gravitatsiooni tekkemehhanismi\u00a0aeg-ruumis, mis aine ja energia t\u00f5ttu k\u00f5verdunud on. Eddingtoni teooria osutus aga edukaks ainult t\u00fchja ruumi korral ning selles ei olnud mingit energiaallikat, mist\u00f5ttu see poolikuks teooriaks j\u00e4igi.<\/p>\n<p>Oma uurimuses proovisid Banados ja Ferreira uut viisi \u00fchendamaks teooriasse ka aine olemasolu, kasutades selleks <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Born-Infeld_action\">Born-Infeldi gravitatsioonilist m\u00f5ju<\/a>. \u00dche j\u00e4reldusena avastasid teadlased, et Eddingtoni parandatud gravitatsiooniteooria omab vaakumtingimustes t\u00e4pselt samu n\u00e4itajaid Einsteini teooriaga, kuid kui lisada ka aine olemasolu, tekivad t\u00e4iesti uued efektid. Selle omaduse t\u00f5ttu rakendub teooria h\u00e4sti just suure tihedusega keskkondadele, n\u00e4iteks noorele Universumile v\u00f5i musta augu sisemusele. N\u00e4iteks ennustab teooria homogeense ja isotroopse aeg-ruumi maksimaalset tihedust, mis aitaks uurida mustade aukude tekkemehhanismi, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news198135631.html\">physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Mis veelgi huvitavam, teooria v\u00f5ib viia t\u00e4iesti uuele arusaamele Universumi tekkest, mis Suurt Pauku \u00fcldse ei sisaldagi. Suure Paugu teoorias on Universum oma algusajal <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Singularity\">singulaarsus<\/a>, st. l\u00f5putult v\u00e4ike. Eddingtoni parandatud teooria\u00a0n\u00f5uab algusajal vaid minimaalset aeg-ruumi pikkust, mis t\u00e4hendab, et Universum ei pruukinud olla singulaarsusena. Teooria ennustab Universumi algtihedusest s\u00f5ltuvalt, et see v\u00f5is alguses v\u00f5rdlemisi pikka aega olla pisike, ning kasvas alles siis suuremaks ning l\u00e4ks \u00fcle tavap\u00e4rasele kosmoloogilisele evolutsioonile. S\u00f5ltuvalt algtingimustele on olemas ka teine v\u00f5imalus &#8211; Universum v\u00f5is eelmise Universumi kokkuvarisemise t\u00f5ttu teha nn. p\u00f5rke. Igasugune ilma singulaarsuse eelduseta Universum lahendaks teadlasi\u00a0\u00fcldrelatiivsuse juures vaevanud singulaarsuse probleemi, sest singulaarsust ei saa matemaariliselt defineerida.<\/p>\n<p>,,Alternatiivid Einsteini teooriale on k\u00f5ik h\u00fcpoteetilised oletused,&#8221; s\u00f5nas Ferreira. ,,Meie eesm\u00e4rgiks on proovida leida m\u00f5ni vaatluslik v\u00f5tmeeksperiment eristamaks Einsteini teooriat meie omast.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news198135631.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/prl.aps.org\/abstract\/PRL\/v105\/i1\/e011101\">Eddington\u2019s Theory of Gravity and Its Progeny<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Suure Paugu teooria on vorminud meie arusaamist Universumi tekkeloost alates\u00a0selle v\u00e4ljak\u00e4imisest 1927. aastal Georges Lemaitre&#8217; poolt. Teooriat toetavad k\u00f5ik teadlaste viimasel ajal tehtud\u00a0vaatlused ja eksperimendid ning see p\u00f5hineb Einsteini \u00fcldtunnustatud \u00fcldrelatiivsusteoorial. Siiski otsitakse pidevalt ka t\u00f5endeid Suure Paugu alternatiivide kehtivuse kohta. Viimased uudised sellet alalt tulevad astrof\u00fc\u00fcsikutelt Maximo Banadoselt ning Pedro Ferreiralt, kes taaselustasid 20 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-5265","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5265","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5265"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5265\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5265"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5265"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5265"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}