{"id":53124,"date":"2015-03-02T13:26:11","date_gmt":"2015-03-02T10:26:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=53124"},"modified":"2015-03-03T14:45:12","modified_gmt":"2015-03-03T11:45:12","slug":"kui-laser-lohub-laseri","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=53124","title":{"rendered":"Kui laser l\u00f5hub laseri"},"content":{"rendered":"<p>Laserikiir v\u00f5ib n\u00e4ppu k\u00f5rvetada. Sellistest n\u00e4pueksperimentidest on ka h\u00e4sti teada, et mida suurem intensiivsus, seda ohtlikum kiir. Samamoodi on laserikiire l\u00e4bipaistvast keskkonnast l\u00e4biminekul &#8211; suurte intensiivsuste korral v\u00f5ib laserikiir keskkonda kahjusta. Vastavat teadust nimetatakse mittelineaarseks optikaks ning see on v\u00e4ga palju kordi keerulisem, kui koolist tuttav valgus\u00f5petus.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd allj\u00e4rgnevast pildist:<\/p>\n<p>N\u00e4idatud on laseri s\u00fcdameks olev silindriline aktiivkeskkond, seda on pildistatud \u00fchest selle otsast. Heledad triibud on sooned, mille on tekitanud laserikiir l\u00e4biminekul sellest keskkonnast. Justnimelt \u00fcks laserikiir. Aga tekib palju sooni?<\/p>\n<p>Sellise n\u00e4htuse nimi on laserikiire isefokusseerumine &#8211; \u00fchest kiirest tekivad nn filamendid. Fokusseeritud laserikiir on teadagi intensiivsem, kui fokusserimata ning kui intensiivsus t\u00f5useb \u00fcle teatud piiri, &#8220;k\u00f5rvetatakse&#8221; keskkond sellest kohast l\u00e4bi. Aktiivkeskkond on t\u00e4itsa n\u00e4ssus.<\/p>\n<div id=\"attachment_53126\" style=\"width: 1034px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/61-George.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-53126\" class=\"wp-image-53126 size-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/61-George-1024x734.jpg\" alt=\"61-George\" width=\"1024\" height=\"734\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/61-George-1024x734.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/61-George-300x215.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/61-George.jpg 1421w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-53126\" class=\"wp-caption-text\">Foto: Simi George, SCHOTT &#8211; North America, USA<\/p><\/div>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Laserikiir v\u00f5ib n\u00e4ppu k\u00f5rvetada. Sellistest n\u00e4pueksperimentidest on ka h\u00e4sti teada, et mida suurem intensiivsus, seda ohtlikum kiir. Samamoodi on laserikiire l\u00e4bipaistvast keskkonnast l\u00e4biminekul &#8211; suurte intensiivsuste korral v\u00f5ib laserikiir keskkonda kahjusta. Vastavat teadust nimetatakse mittelineaarseks optikaks ning see on v\u00e4ga palju kordi keerulisem, kui koolist tuttav valgus\u00f5petus. N\u00fc\u00fcd allj\u00e4rgnevast pildist: N\u00e4idatud on laseri s\u00fcdameks olev [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":53126,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40,184],"tags":[],"class_list":{"0":"post-53124","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"category-valguse-aasta-2015","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/53124","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=53124"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/53124\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/53126"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=53124"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=53124"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=53124"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}