{"id":53502,"date":"2015-03-03T16:33:32","date_gmt":"2015-03-03T13:33:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=53502"},"modified":"2015-03-04T22:33:41","modified_gmt":"2015-03-04T19:33:41","slug":"rontgen-salvestas-3d-pildi-viirusest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=53502","title":{"rendered":"R\u00f6ntgen salvestas 3D pildi viirusest"},"content":{"rendered":"<p>Bioloogid tahavad teada, milline on nende uuritavate bioloogiliste objektide struktuur. \u00dcks hea f\u00fc\u00fcsikute poolt pakutav meetod on r\u00f6ntgenkristallograafia &#8211; kui valgustada r\u00f6ntgenkiirgusega suuri, korrap\u00e4raseid kristalle, siis tekivad difraktsioonipildid, mille p\u00f5hjal on v\u00f5imalik objekti struktuur kindlaks teha. Selliselt on teada saadud k\u00fcmnete tuhandete proteiinide, nukleiinhapete jm bioloogiliste molekulide struktuur. Aga see meetod ei t\u00f6\u00f6ta, kui uuritavad molekulid ei lase endast kristalli moodustada. N\u00fc\u00fcd on Janos Hajdu juhitud meeskond Uppsala \u00dclikoolis (Rootsi) esmakordselt suutnud kindlaks teha \u00fcksiku bioloogilise objekti struktuuri, uurides sellelt hajunud(difrageerunud) r\u00f6ntgenimpulsse.<\/p>\n<div id=\"attachment_53504\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/diff_pat.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-53504\" class=\"wp-image-53504 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/diff_pat-300x181.png\" alt=\"diff_pat\" width=\"300\" height=\"181\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/diff_pat-300x181.png 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/diff_pat.png 900w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-53504\" class=\"wp-caption-text\">R\u00f6ntgenlaseri difraktsioon mimiviiruselt. Iga pilt vastab uuritava viiruse erinevale orientatsioonile valgusallika suhtes.<\/p><\/div>\n<p>R\u00f6ntgenkiirgus on elektromagnetlaine, ainuke erinevus n\u00e4htavast valgusest on selle lainepikkus (\u03bb = 10<sup>-8<\/sup>\u2026 10<sup>-11<\/sup> m). V\u00e4ike lainepikkus on vajalik sellep\u00e4rast, et uuritavad objektid &#8211; molekulid &#8211; on v\u00e4ikesed, ei ole v\u00f5imalik uurida mikromeetrise lainega nanomeetriseid objekte. Aga protsessist endast &#8211; elektromagnetlainete difraktsioon perioodilistelt objektidelt (nagu kristallid) ja \u00fcksikutelt objektidelt (nagu suvaline mask) saab aimu ka laserivalgusega katsetades <a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/icon_eopik.png\" rel=\"http:\/\/xn--pik-nna.fyysika.ee\/index.php\/book\/view\/15#genericSection1488\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/icon_eopik.png\" alt=\"icon_eopik\" width=\"25\" height=\"21\" \/><\/a>. See kogemus \u00fctleb meile muuhulgas, et huvitavate (ja informatiivsete) difraktsioonipiltide saamiseks peame me kasutama koherentse valguse allikat, st laserit. Ja ka seda, et \u00fcksikult, v\u00e4ikselt objektilt hajub v\u00e4ga v\u00e4he valgust, nii et kasutatav valgusallikas peab olema v\u00f5imas. Selgub, et ka r\u00f6ntgendifraktsiooni katseteks on vaja koherentset, v\u00e4ga v\u00f5imast r\u00f6ntgenallikat, st r\u00f6ntgenlaserit. Selgub ka, et selline r\u00f6ntgenlaser peaks saatma v\u00e4lja vaid m\u00f5ned femtosekundid kestvaid v\u00e4lkeid(impulsse), vastasel korral h\u00e4vitab tugev kiirgus uuritava objekti ning me ei suuda eksperimendist mingit m\u00f5istlikku infot k\u00e4tte saada.<\/p>\n<p>Selliste omadustega r\u00f6ntgenlasereid on t\u00e4na maailmas t\u00e4pselt kaks t\u00fckki, \u00fcks Ameerika \u00dchendriikides (Linac Coherent Light Source,\u00a0Stanford Linear Accelerator Collider, Stanford), teine Jaapanis (SACLA).<\/p>\n<p>Uurimisr\u00fchm salvestas pildid, mis tekivad r\u00f6ntgenlaseri difraktsioonil uuritud bioloogiliselt objektilt &#8211; mimiviiruselt (ingl mimivirus). Iga pilt vastab \u00fchele mimiviiruse orientatsioonile, kusjuures t\u00e4pne orientatsioon ei ole teada. Kokku saadi selliseid pilte 198. Kasutades kavalaid arvutialgoritme suudeti sellistest piltidest teada saada uuritava objekti ruumiline struktuur (vt pilt allpool).<\/p>\n<p>Tulemuse ruumiline lahutus, 125 nanomeetrit, ei ole teab mis k\u00f5rgest klassist. Aga tulemuse v\u00e4\u00e4rtus on muus &#8211; see on \u00fcle\u00fcldse esimene kord, kus difraktsioonipiltidest on suudetud \u00fcksikute objektide ruumiline struktuur k\u00e4tte saada.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/physics.aps.org\/articles\/v8\/19\">http:\/\/physics.aps.org\/articles\/v8\/19<\/a><\/p>\n<div id=\"attachment_53506\" style=\"width: 910px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/viirus.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-53506\" class=\"wp-image-53506 size-full\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/viirus.png\" alt=\"viirus\" width=\"900\" height=\"518\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/viirus.png 900w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/viirus-300x173.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 900px) 100vw, 900px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-53506\" class=\"wp-caption-text\">R\u00f6ntgendifraktsiooni eksperimentidest leitud mimiviiruse struktuur.<\/p><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Bioloogid tahavad teada, milline on nende uuritavate bioloogiliste objektide struktuur. \u00dcks hea f\u00fc\u00fcsikute poolt pakutav meetod on r\u00f6ntgenkristallograafia &#8211; kui valgustada r\u00f6ntgenkiirgusega suuri, korrap\u00e4raseid kristalle, siis tekivad difraktsioonipildid, mille p\u00f5hjal on v\u00f5imalik objekti struktuur kindlaks teha. Selliselt on teada saadud k\u00fcmnete tuhandete proteiinide, nukleiinhapete jm bioloogiliste molekulide struktuur. Aga see meetod ei t\u00f6\u00f6ta, kui uuritavad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":53505,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16,184],"tags":[],"class_list":{"0":"post-53502","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"category-valguse-aasta-2015","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/53502","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=53502"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/53502\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/53505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=53502"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=53502"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=53502"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}