{"id":53753,"date":"2015-03-04T23:41:06","date_gmt":"2015-03-04T20:41:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=53753"},"modified":"2015-04-14T17:17:47","modified_gmt":"2015-04-14T14:17:47","slug":"eesti-soome-kiirekanal-materjaliteaduse-uuringuteks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=53753","title":{"rendered":"Eesti-Soome kiirekanal materjaliteaduse uuringuteks"},"content":{"rendered":"<p>MAX-IV s\u00fcnkrotronkeskus teaduskeskus Lundis, Rootsis\u00a0 on uus s\u00fcnkrotronkiirguse allikas, mis pakub v\u00f5imalusi uuringuteks v\u00e4ga erinevates valdkondades nagu fundamentaalf\u00fc\u00fcsika, materjali-, bio- ja nanoteadused ning meditsiin. Eesti kiirekanal on planeeritud ehitada uuele 1.5 GeV energiaga kogujaringile. Seda kasutatakse kui \u00fclipehme r\u00f6ntgenkiirguse allikat, mis v\u00f5imaldab uurida uute materjalide elektroonseid omadusi<\/p>\n<div id=\"attachment_53756\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2708_max4.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-53756\" class=\"wp-image-53756 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2708_max4-300x183.png\" alt=\"2708_max4\" width=\"300\" height=\"183\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2708_max4-300x183.png 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2708_max4.png 526w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-53756\" class=\"wp-caption-text\">Ehitatav MAX-IV s\u00fcnkrotronkeskus arhitekti pilgu l\u00e4bi (https:\/\/www.maxlab.lu.se\/node\/1385)<\/p><\/div>\n<p><strong>Mis on s\u00fcnkrotron?<\/strong><br \/>\nS\u00fcnkrotronid on elektronide kiirendid, mida kasutatakse kiirgusallikana aine s\u00fcvastruktuuri uuringutes. S\u00fcnkrotronides saadakse valgust, valguskiirusel liikuvate elektronide aeglustamisel. \u00a0S\u00f5ltuvalt elektronide energiast emiteerivad s\u00fcnkrotronid kiirgust v\u00e4ga laias lainepikkuste vahemikus- infrapunasest kalgi r\u00f6ntgenkiirguseni. Kiirekanali kaudu juhitakse iga teadlase jaoks sobivate omadustega footonite voog s\u00fcnkrotronist eksperimendi seadmeni. Iga kiirekanal on k\u00f5rgtehnoloogiline rajatis, mis koosneb paljudest komponentidest, millest t\u00e4htsamateks on undulaator v\u00f5i vigler (seade, kus s\u00fcnnivad footonid), soojuskoormust v\u00e4hendav peegel, monokromaator koos fokuseeriva optikaga ja eksperimendiseade.<\/p>\n<p>Eesti-Soome kiirekanalil on kaks haru \u2013 \u00fcks vabade aatomite, molekulide ja nanoosakeste uuringuteks ning teine tahkiste pindade uuringuteks. Footonite allikaks on kasutusel v\u00f5nguti. V\u00f5nguti on v\u00f5imeline looma erineva polarisatsiooniga kiirgust (elliptiline parem ja vasak polarisatsioon ning vabalt valitava suunaga lineaarne polarisatsioon) energia vahemikus 4.3 eV (288 nm) ja 1000 eV (1.24 nm). P\u00e4rast v\u00f5ngutit on paigaldatud toroidse pinnaga kollimeeriv peegel. Footoni energiat valitakse kasutades monokromaatorit, milles on kaks v\u00f5ret 60 joont\/mm ja 600 joont\/mm. Peale monokromaatorit on v\u00f5imalik valguse kiir suunata kas gaas-faasi harukanalisse v\u00f5i tahkefaasi harukanalisse kasutades kahte toroidse pinnaga peeglit. Toroidse pinnaga peeglid fokusseerivad kiire v\u00e4ljundpilule. P\u00e4rast v\u00e4ljundpilu fokusseeritakse kiir eksperimendi jaama kasutades ellipsoidse pinnaga peeglit. Eksperimendi jaamas on kiire suuruseks objektil 100\u03bcm<sup>2<\/sup>. Lahutusv\u00f5ime on seadmel 10000 ja kiire eredus objektil 10<sup>14<\/sup> \u2013 10<sup>10<\/sup> footonit\/sekundis.<\/p>\n<div id=\"attachment_53755\" style=\"width: 1034px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2709_finestbeam.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-53755\" class=\"wp-image-53755 size-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2709_finestbeam-1024x379.png\" alt=\"2709_finestbeam\" width=\"1024\" height=\"379\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2709_finestbeam-1024x379.png 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2709_finestbeam-300x111.png 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2709_finestbeam.png 1386w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-53755\" class=\"wp-caption-text\">Eesti-Soome kiirekanali skeem.<\/p><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>MAX-IV s\u00fcnkrotronkeskus teaduskeskus Lundis, Rootsis\u00a0 on uus s\u00fcnkrotronkiirguse allikas, mis pakub v\u00f5imalusi uuringuteks v\u00e4ga erinevates valdkondades nagu fundamentaalf\u00fc\u00fcsika, materjali-, bio- ja nanoteadused ning meditsiin. Eesti kiirekanal on planeeritud ehitada uuele 1.5 GeV energiaga kogujaringile. Seda kasutatakse kui \u00fclipehme r\u00f6ntgenkiirguse allikat, mis v\u00f5imaldab uurida uute materjalide elektroonseid omadusi Mis on s\u00fcnkrotron? S\u00fcnkrotronid on elektronide kiirendid, mida [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":9988,"featured_media":53756,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-53753","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eestist-endast","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/53753","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/9988"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=53753"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/53753\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/53756"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=53753"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=53753"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=53753"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}