{"id":53888,"date":"2015-03-05T09:54:31","date_gmt":"2015-03-05T06:54:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=53888"},"modified":"2015-03-06T10:54:27","modified_gmt":"2015-03-06T07:54:27","slug":"extreme-light-infrastructures-eli-installeeriti-esimene-suur-laser","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=53888","title":{"rendered":"Sai valmis esimene Extreme Light Infrastructure (ELI) laser"},"content":{"rendered":"<p>2018.a. saab valmis Extreme Light Infrastructure (ELI) nime kandev taristu T\u0161ehhis, Ungaris ja Rumeenias, kuhu koondatakse tipptasemel laserid teadusuuringute l\u00e4biviimiseks. Neil p\u00e4evil anti teada, et Kalifornias asuvas Lawrence Livermore riiklikus laboratooriumis\u00a0 on kokku pandud \u00fcks neljast laserist, mis annab &#8220;esimese valguse&#8221; Prahasse ehitatava ELI kiirekanalite (<a href=\"http:\/\/www.eli-beams.eu\">ELI beamlines<\/a>) kompleksi suure v\u00e4ljundv\u00f5imsusega laserikiirde. Milline see laser on?<\/p>\n<p>Suured laseris\u00fcsteemid ei ole sellised, nagu neid igap\u00e4evakogemusest ette kujutame. Allpool toodud pildil on n\u00e4ha lauda t\u00e4itev seade, kust paistavad peeglid ja v\u00f5red &#8211; see ongi k\u00f5nealune laser. Laseri nimi on GigaShot-HE. Ta suudab anda 10 nanosekundilisi impulsse, milles sisaldub energia\u00a0 2J, genereeritava valguse lainepikkus on 532nm. Aga selle laserikiirega ei tehta eksperimente. Tulevases kompleksis suunatakse see j\u00e4rgmisesse, Titaan-safiir (Ti:sapphire) laserisse. Ka see on suurte laseris\u00fcsteemide korral tavap\u00e4rane &#8211; need koosnevad \u00fcldjuhul mitmest astmest, kus esimene aste genereerib &#8220;esimese valguse&#8221;, k\u00f5ik j\u00e4rgnevad v\u00f5imendavad seda v\u00f5i muudavad m\u00f5nel teisel moel.<\/p>\n<p>Prahasse ehitatava ELI kiirekanali l\u00f5ppv\u00e4ljundiks on laserimpulsside jada, kus iga impulss on 30 femtosekundit pikk ja sisaldab sealjuures 30J energiat. Impulsside genereerimise sagedus on\u00a0 10Hz.<\/p>\n<p>Proovime selle n\u00fc\u00fcd konteksti panna:<\/p>\n<p>1 d\u017eaul on energia, mis tuleb kulutada 1kg massi viimiseks ca 10cm k\u00f5rgusele maapinnast. \u00dches genereeritavas laserimpulsis on j\u00e4relikult piisavalt energiat, et viia 1kg 3m k\u00f5rgusele. Ei ole eriti muljet\u00e4ratav? Aga arvestage ka, et seda tehakse 30 femtosekundi jooksul, kui me jagame tehtud t\u00f6\u00f6 30J selleks kulunud ajaga 30*10<sup>-15 <\/sup>saame v\u00f5imsuseks 10<sup>15\u00a0 <\/sup>vatti, ehk petavati.\u00a0 Seda on palju rohkem, kui k\u00f5igi Eesti elektrijaamade koguv\u00f5imsus.<\/p>\n<p>Et asi j\u00e4lle maa peale tagasi tuua peaksime arvutama ka keskmise v\u00f5imsuse, n\u00e4iteks \u00fche sekundi jooksul. See on 10 korda 30J energiat jagada \u00fchega, ehk 300W. Suurte arvude maagia.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/optics.org\/news\/6\/3\/3\">http:\/\/optics.org\/news\/6\/3\/3<\/a><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/HAPLSLLNL.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-53894 size-full\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/HAPLSLLNL.jpg\" alt=\"HAPLSLLNL\" width=\"700\" height=\"375\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/HAPLSLLNL.jpg 700w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/HAPLSLLNL-300x161.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 700px) 100vw, 700px\" \/><\/a><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>2018.a. saab valmis Extreme Light Infrastructure (ELI) nime kandev taristu T\u0161ehhis, Ungaris ja Rumeenias, kuhu koondatakse tipptasemel laserid teadusuuringute l\u00e4biviimiseks. Neil p\u00e4evil anti teada, et Kalifornias asuvas Lawrence Livermore riiklikus laboratooriumis\u00a0 on kokku pandud \u00fcks neljast laserist, mis annab &#8220;esimese valguse&#8221; Prahasse ehitatava ELI kiirekanalite (ELI beamlines) kompleksi suure v\u00e4ljundv\u00f5imsusega laserikiirde. Milline see laser on? [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":53894,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16,184],"tags":[],"class_list":{"0":"post-53888","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"category-valguse-aasta-2015","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/53888","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=53888"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/53888\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/53894"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=53888"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=53888"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=53888"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}