{"id":54702,"date":"2015-03-06T19:06:59","date_gmt":"2015-03-06T16:06:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=54702"},"modified":"2015-03-28T16:25:23","modified_gmt":"2015-03-28T13:25:23","slug":"supernoova-gravitatsioonilaatses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=54702","title":{"rendered":"Supernoova gravitatsioonil\u00e4\u00e4tses"},"content":{"rendered":"<p>Gravitatsioonil\u00e4\u00e4tse tekkimist kirjeldab \u00fcldrelatiivsusteooria, sellest teooriast arusaamiseks tuleb omajagu vaeva n\u00e4ha. Aga me v\u00f5ime ka leppida analoogiaga ning uurida kosmoses toimuvat optikast p\u00e4rit arusaamisega. Sest gravitatsioonil\u00e4\u00e4ts muudab valguse liikumise suunda sarnaselt, nagu seda teeb tavaline optiline l\u00e4\u00e4ts (vt esimest pilti). F\u00fc\u00fcsikalised mehhanismid on loomulikult erinevad &#8211; optikas murdub valgus reaalsetes, k\u00e4egakatsutavates l\u00e4\u00e4tsedes, galaktikad k\u00f5verdavad oma tohutu massiga aegruumi ennast.<\/p>\n<div id=\"attachment_54707\" style=\"width: 285px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/06\/astronomerso1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-54707\" class=\"wp-image-54707 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/06\/astronomerso1-275x300.jpg\" alt=\"astronomerso\" width=\"275\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/06\/astronomerso1-275x300.jpg 275w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/06\/astronomerso1.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 275px) 100vw, 275px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-54707\" class=\"wp-caption-text\">Pilt: phys.org<\/p><\/div>\n<p>Supernoovat ei olnud keegi varem gravitatsioonil\u00e4\u00e4tse tagant\u00a0tabanud, n\u00fc\u00fcd selline asi juhtus.\u00a0Hubble kosmoseteleskoobi \u00fclesv\u00f5tteid l\u00e4bi vaadates leidis Patrick Kelly allj\u00e4rgneval pildil neli t\u00e4ppi \u00fcmber galaktika MACS\u00a0J1149.6+2223. Need neli t\u00e4ppi on \u00fche ja sama, meist 9.3 miljardi valgusaasta kaugusel asuva supernoova kujutised (vt pilti).<\/p>\n<p>Astronoomid oskavad loodavad siit muidugi rohkem andmeid v\u00e4lja lugeda, kui paljalt fakti konstanteering. Uurida saab nii supernoovat kui ka gravitatsioonil\u00e4\u00e4tse. N\u00e4iteks saab proovida \u00e4ra arvata tumeaine jaotust l\u00e4\u00e4tseks olevas galaktikas.<\/p>\n<p>Allikas: physicsworld.com<\/p>\n<div id=\"attachment_54704\" style=\"width: 955px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/An_explosive_quartet_fullwidth.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-54704\" class=\"wp-image-54704 size-full\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/An_explosive_quartet_fullwidth.jpg\" alt=\"Galaxy cluster MACS j1149.5+223 and a supernova four times over\" width=\"945\" height=\"939\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/An_explosive_quartet_fullwidth.jpg 945w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/An_explosive_quartet_fullwidth-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/An_explosive_quartet_fullwidth-300x298.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 945px) 100vw, 945px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-54704\" class=\"wp-caption-text\">Galaktika MACS J1149.6+2223 ja neli t\u00e4ppi selle \u00fcmber, mis on \u00fche ja sellesama supernoova kujutised.<\/p><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Gravitatsioonil\u00e4\u00e4tse tekkimist kirjeldab \u00fcldrelatiivsusteooria, sellest teooriast arusaamiseks tuleb omajagu vaeva n\u00e4ha. Aga me v\u00f5ime ka leppida analoogiaga ning uurida kosmoses toimuvat optikast p\u00e4rit arusaamisega. Sest gravitatsioonil\u00e4\u00e4ts muudab valguse liikumise suunda sarnaselt, nagu seda teeb tavaline optiline l\u00e4\u00e4ts (vt esimest pilti). F\u00fc\u00fcsikalised mehhanismid on loomulikult erinevad &#8211; optikas murdub valgus reaalsetes, k\u00e4egakatsutavates l\u00e4\u00e4tsedes, galaktikad k\u00f5verdavad oma [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":54704,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-54702","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/54702","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=54702"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/54702\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/54704"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=54702"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=54702"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=54702"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}