{"id":5692,"date":"2010-07-21T15:51:09","date_gmt":"2010-07-21T12:51:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=5692"},"modified":"2010-07-27T12:11:24","modified_gmt":"2010-07-27T09:11:24","slug":"universumi-suurim-staar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=5692","title":{"rendered":"Universumi suurim staar"},"content":{"rendered":"

Kui r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htedest, on kaalukaimaks n\u00e4itajaks nende mass. N\u00fc\u00fcd on astronoomid maailma v\u00f5imsaimat maapealset teleskoopi kasutades reastanud seitse senituntud universumi suurimat t\u00e4hehiiglast.
\n<\/strong>
\nMeie t\u00e4hes\u00fcsteemi keskne t\u00e4ht on tavaline kollane k\u00e4\u00e4bus. Arvatavasti p\u00f5leb see veel neli miljardit aastat, p\u00e4rast mida paisub see tublisti ja kahaneb seej\u00e4rel valgeks k\u00e4\u00e4buseks. Maa protsessi k\u00e4igus h\u00e4vineb. Mida suurem t\u00e4ht aga alguses on, seda kiiremini see oma eluea l\u00f5puni j\u00f5uab. Sinised k\u00e4\u00e4bused on kollastest k\u00e4\u00e4bustest haruldasemad ja plahvatavad supernoovana 30 miljoni aastaga.
\n

\"\"<\/a>

Tihedas t\u00e4heparves paiknev \u00fclihiid R 136a1 on massiivseim t\u00e4ht, mis kunagi leitud. Foto\u00b7: ESO<\/p><\/div>
\nSinised k\u00e4\u00e4bused kahvatuvad siniste \u00fclihiidude k\u00f5rval, mis on P\u00e4ikesest sada v\u00f5i isegi rohkem korda suuremad. Nende valgus on miljoneid korda eredam. \u00dcksk\u00f5ik, mis nii ere ja suur on, p\u00f5letab ennast paratamatult ka kiiresti l\u00e4bi. \u00fclihiiud plahvatavad supernoovana vaid paari miljoni aasta jooksul p\u00e4rast oma s\u00fcndi.<\/p>\n

Astronoomid on siniseid \u00fclihiidusid otsinud juba k\u00fcmnendeid. Vahetevahel m\u00e4rkavad nad m\u00f5nda kaudselt, kuna hiidt\u00e4hed varjutavad oma \u00fcmbruses k\u00f5ik muu. Kuna aga \u00fclihiiud on teistele t\u00e4htedele niiv\u00f5rd l\u00e4hedal, on harilikult v\u00f5imatu nende \u00fcksikkiirgust eristada. <\/p>\n

Seega hakkas astronoomide t\u00f6\u00f6r\u00fchm eesotsas astrof\u00fc\u00fcsik Paul Crowtheriga <\/strong> Sheffieldi \u00fclikoolist neid spetsiaalselt otsima. Nad kombineerisid 2000. aastate alguses Hubble’i kosmoseteleskoobi abiga tehtud fotod T\u0161iilis paikneva V\u00e4ga Suure Teleskoobi (VLT) omadega. Kasutades VLT erakordset lahtutusv\u00f5imet \u00f5nnestus t\u00f6\u00f6r\u00fchmal valida v\u00e4lja kolm \u00fclihiidu NGC 3603 ning neli R 136 t\u00e4heparvest, mis asuvad Maast vastavalt 22,000 ja 165,000 valgusaasta kaugusel. <\/p>\n

Vaatamata nende v\u00e4iksele hulgale, domineerivad nad selgelt oma t\u00e4heparves. N\u00e4iteks Monthly Notices of the Royal Astronomy Society<\/em> R 136 kohta ilmunud uurimuse kohaselt p\u00e4rineb ligi pool antud t\u00e4heparve p\u00e4ikesetuule osakestest just nendelt neljalt hiiult. Intensiivse kiirguse t\u00f5ttu poleks v\u00f5imalik mitme valgusaasta raadiuses elu tekkida. <\/p>\n

Suur oli aga astronoomide \u00fcllatus, kui avastati, et t\u00e4ht R 136a1 v\u00f5ib-olla hoopis h\u00fcperhiid. Selle mass v\u00f5ib olla kuni 300 P\u00e4ikese massi, mis on kaks korda suurem, kui see olemasolevate teooriate kohaselt olla saaks. Crowtheri s\u00f5nade kohaselt kujutab see endas astronoomidele v\u00e4ljakutset. Mitte keegi ei tea, kas h\u00fcperhiiud saavad tekkida nagu tavalised t\u00e4hed v\u00f5i on see v\u00f5imalik mastaapse \u00fchinemisprotsessi t\u00f5ttu, nagu tekivad n\u00e4iteks \u00fclimassiivsed mustad augud ja galaktikad.<\/p>\n

Samasugune m\u00f5istatus on, mis hiigelt\u00e4htedest oma elu l\u00f5pus saab. Kuigi ilmselt plahvatavad need supernoovana, pole kindel, mis t\u00fc\u00fcpi supernoova nendest saab. Sinisest h\u00fcperhiiust v\u00f5ib saada p\u00e4rast supernoova plahvatust neutront\u00e4ht v\u00f5i must auk. \u00dcksk\u00f5ik, mis nendest saab, “ei saa me seda kindlalt \u00f6elda,” \u00fctles Crowther.<\/p>\n

Baltimore’i kosmoseteleskoobiteaduse instituudi astronoom Nolan Walborni<\/strong> s\u00f5nade kohaselt saab antud uurimusest vaieldamatu klassika. Juba aastaid on astronoomid vaielnud, kui suured t\u00e4hed \u00fcle\u00fcldse olla saavad. Antud artiklil on aga “k\u00f5va tuum, kuna seal on k\u00f5ik vajalikud faktid,” mis n\u00e4itab, et leitud t\u00e4hed v\u00f5ivad olla t\u00f5epoolest massiivseimad, mis seni teada oli.<\/p>\n

Cambridge’i Harvard-Smithsonian’i Astrof\u00fc\u00fcsika keskuse astronoom Scott Keyon<\/strong> n\u00f5ustub sellega\u00b7: “See on v\u00f5rratu tulemus, ainus konks v\u00f5ib-olla aga selles, et m\u00f5ni \u00fclihiid on hoopis t\u00e4hepaar. Siiski paistab aga t\u00e4htede massi \u00fclemine piirang t\u00f5usvat kiiremini, kui meie arusaamine sellest, kuidas need moodustuda saavad.”
\n[flashvideo file=video\/starsjustgot1.flv \/]
\nAllikas:
\nScienceNOW: “Stellar Heavyweight Breaks the Scales.”<\/a>
\nTeadusartikkel ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomy Society<\/em><\/a> (.pdf)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui r\u00e4\u00e4kida t\u00e4htedest, on kaalukaimaks n\u00e4itajaks nende mass. N\u00fc\u00fcd on astronoomid maailma v\u00f5imsaimat maapealset teleskoopi kasutades reastanud seitse senituntud universumi suurimat t\u00e4hehiiglast. Meie t\u00e4hes\u00fcsteemi keskne t\u00e4ht on tavaline kollane k\u00e4\u00e4bus. Arvatavasti p\u00f5leb see veel neli miljardit aastat, p\u00e4rast mida paisub see tublisti ja kahaneb seej\u00e4rel valgeks k\u00e4\u00e4buseks. Maa protsessi k\u00e4igus h\u00e4vineb. Mida suurem t\u00e4ht aga […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-5692","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-ilmaruum","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5692","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5692"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5692\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5692"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5692"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5692"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}