{"id":5856,"date":"2010-07-26T01:52:43","date_gmt":"2010-07-25T22:52:43","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=5856"},"modified":"2011-08-08T22:35:48","modified_gmt":"2011-08-08T19:35:48","slug":"me-teame-kus-higgsi-ei-ole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=5856","title":{"rendered":"Me teame, kus Higgsi ei ole"},"content":{"rendered":"

Pariisis toimuval osakestef\u00fc\u00fcsika konverentsil kinnitasid Fermilabi f\u00fc\u00fcsikud, et nad ei ole Higgsi osakest veel leidnud, kuid t\u00f6\u00f6r\u00fchma edusammud v\u00f5ivad olla siiski piisavad, et Tevatroni kiirendit veel kolm aastat t\u00f6\u00f6s hoitaks.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Fermilabi CDF ja D0 osakestedetektorite juures t\u00f6\u00f6tavad f\u00fc\u00fcsikud on v\u00e4listanud Higgsi bosoni leidumise laial massiskaalal, mis annab neile lootuse osake l\u00e4hiaajal leida. Graafika\u00b7: Fermilab.<\/p><\/div>\n

N\u00e4dal aega tagasi vallutasid interneti kuulujutud, mille kohaselt leidsid Fermi Rahvusliku Kiirendilaboratooriumi moodsa osakestef\u00fc\u00fcsika P\u00fcha Graali – Higgsi bosoni. Standardmudeli poolt ennustatava fundamentaalosakese, mida usutakse andvat kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud ainele massi. Esmasp\u00e4eval esitletud kahe Tevatroni detektori t\u00f6\u00f6r\u00fchma CDF-i ja DZero (D0) kombineeritud tulemused v\u00e4listavad aga tegelikkuses neljandiku massiskaala osast, kus Higgsi osake varasemate eksperimentide kohaselt asuda v\u00f5ib.<\/p>\n

Esitletud vaatlustulemused on veennud Fermilabi f\u00fc\u00fcsikuid, et neil on t\u00f5eline \u0161anss osake leida enne, kui maailma v\u00f5imsamat osakestekiirendi – Suure Hadronite P\u00f5rguti (LHC) – detektorid piisavalt tundlikuks kalibreeritakse. M\u00f5nede f\u00fc\u00fcsikute arvates ei suudaks LHC Higgsi bosonit veel 2-3 aastat leida. “Meil on praegu t\u00f5eline v\u00f5imalus,” \u00fctles Dmitri Denisov<\/strong>, DZero detektori t\u00f6\u00f6r\u00fchma kaaseestk\u00f5neleja. Lisaks sellele hoitakse LHC-d t\u00f6\u00f6s kuni j\u00e4rgmise aasta l\u00f5puni, mil see 15 kuuks hooldust\u00f6\u00f6deks v\u00e4lja l\u00fclitatakse.<\/p>\n

Tevatroni kiirendi eluea pikendamine lisaks aga Higgsi v\u00f5idujooksule pinget. “Me oleme k\u00f5iki oma anal\u00fc\u00fcsimeetodeid t\u00e4iustanud ja kaasajastanud ja praegu on meil vaja ainult, et Tevatroni praeguse konfiguratsiooniga k\u00e4igus hoitaks,” kinnitas Robert Rose<\/strong>, CDF detektori kaaseestk\u00f5neleja.<\/p>\n

Kuid see ei t\u00e4henda, et Fermilabi ametnikud plaan automaatselt heaks kiidaks. Eriti praegu, mil labor plaanib 260 miljoni dollari maksumusega neutriinoeksperimendi NOvA<\/a> ehitamist. “NOvA jaoks muutuvad asjad j\u00e4rest soodsamaks ja me ei taha sellest loobuda,” \u00fctles Young-Kee Kim<\/strong>, Fermilabi asedirektor. Praeguste plaanide kohaselt saaks sellest Fermilabi peamine eksperiment, kui kiirendi 2011. aasta l\u00f5pus suletaks. Laborijuhtidel on kiirendi eluea pikendamist aega kaaluda selle aasta l\u00f5puni.<\/p>\n

Arvatakse, et Higgsi boson varitseb virtuaalses olekus t\u00fchja ruumi vaakumis ning “venitab” teisi osakesi, andes neile inertsi ehk massi. Kuigi Higgsi boson on standardmudeli jaoks h\u00e4davajalik, ei ennusta standardmudel, kui palju Higgs ise t\u00e4pselt kaalub. Seega peavad f\u00fc\u00fcsikud selle eksperimentaalselt kindlaks tegema.<\/p>\n

Eelmiste eksperimentide kohaselt on Higgsi mass 114-185 GeV (GigaelektronvVoldi) vahel ehk prootonist 121 kuni 197 korda raskem. M\u00f6\u00f6dunud aastal kitsendasid D0 ja CDF teadurid vahemikku tublisti v\u00e4listades 162-166 GeV vahemiku. Pariisi konverentsil esitletud tulemuste kohaselt ei tohiks Higgsi bosonit ka 158-175 GeV vahemikus leiduda.<\/p>\n

T\u00e4htis on aga, et Tevatroni t\u00f6\u00f6r\u00fchmadel on peaaegu piisavalt andmeid ning detektorid on piisavalt tundlikud, et ennustatud massiskaalat kogu ulatuses uurida. “Me oleme igatpidi l\u00e4hedal, v\u00e4ga l\u00e4hedal,” \u00fctles Denisov. Kui kiirendi j\u00e4tkaks prootonite ja antiprootonite p\u00f5rgatamist terve 2014. aasta jooksul, peaksid Fermilabi teadurid suutma koguda umbes 65\u00b7% rohkem andmeid kui j\u00e4rgmise aasta l\u00f5puks.<\/p>\n

Hoolimata Euroopa ja Ameerika kiirenditevahelisest v\u00f5istlusmomendist, vaatavad ka m\u00f5ned Euroopa f\u00fc\u00fcsikud praegu lootusrikkalt Tevatroni poole. “Ideaalses maailmas n\u00e4eksin ma Tevatroni LHC-ga paralleelselt t\u00f6\u00f6tamas,” \u00fctles Guido Tonelli<\/strong>, LHC CMS-osakestedetektori t\u00f6\u00f6r\u00fchma eestk\u00f5neleja.<\/p>\n

Ent Melvyn Shochet<\/strong>, USA valitsuse K\u00f5rgete Energiate F\u00fc\u00fcsika n\u00f5uandva kogu liige , j\u00e4\u00e4b pessimistlikuks\u00b7: “Ma ei n\u00e4e kedagi tulemas t\u0161ekiga sajale v\u00f5i ma ei tea mitmele miljonile dollarile. Seega peab Fermilab l\u00e4hiajal otsustama, millest see loobuma peab.”<\/p>\n

Allikad:
\nBBC: “US lab eyes more time to hunt Higgs boson particle.”<\/a>
\nGuardian: “Higgs boson still eludes capture \u2013 but now we know where it isn’t.”<\/a>
\nScienceNow:“No Sighting of Higgs, But Fermilab Physicists Say They May Be Close.”<\/a><\/p>\n

Loe lisaks:
\nJon Butterworthi<\/strong> muljed Pariisi osakestef\u00fc\u00fcsika konverentsilt Guardianis<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pariisis toimuval osakestef\u00fc\u00fcsika konverentsil kinnitasid Fermilabi f\u00fc\u00fcsikud, et nad ei ole Higgsi osakest veel leidnud, kuid t\u00f6\u00f6r\u00fchma edusammud v\u00f5ivad olla siiski piisavad, et Tevatroni kiirendit veel kolm aastat t\u00f6\u00f6s hoitaks. N\u00e4dal aega tagasi vallutasid interneti kuulujutud, mille kohaselt leidsid Fermi Rahvusliku Kiirendilaboratooriumi moodsa osakestef\u00fc\u00fcsika P\u00fcha Graali – Higgsi bosoni. Standardmudeli poolt ennustatava fundamentaalosakese, mida usutakse […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-5856","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-lhc","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5856","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5856"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5856\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5856"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5856"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5856"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}