{"id":5958,"date":"2010-07-28T02:57:03","date_gmt":"2010-07-27T23:57:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=5958"},"modified":"2010-08-05T13:31:46","modified_gmt":"2010-08-05T10:31:46","slug":"kosmosevarinad-raputavad-maa-magnetvalja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=5958","title":{"rendered":"Kosmosev\u00e4rinad raputavad Maa magnetv\u00e4lja"},"content":{"rendered":"

Teadlased on viite NASA THEMIS-e satelliiti kasutades avastanud kosmoseilma erilise vormi, millega v\u00f5rreldes maav\u00e4rinad s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kahvatuvad.<\/strong><\/p>\n

Kolme aasta eest avastas THEMIS kosmosev\u00e4rinate eelk\u00e4ija, kui Maa magnetv\u00e4li mitu miljonit kilomeetrit tunnis liikuva p\u00e4ikesetuule t\u00f5ttu v\u00e4lja venitati. Vahetevahel muutub ‘saba’ nii pikaks, et ei pea enam pingele vastu ja p\u00f6\u00f6rdub j\u00e4rsult nagu pinge alt vabanenud kummipael. Sabasse l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4nud p\u00e4ikesetuule plasma paisatakse Maa suunas.

\"\"<\/a>

Kosmosev\u00e4rinate ajal rapub magnetosf\u00e4\u00e4r analoogselt maapinnaga maav\u00e4rinate ajal. Foto: Evgeny Panov, Austria kosmoseuuringute keskus<\/p><\/div><\/p>\n

Rohkem kui \u00fchel korral viibisid THEMIS-e viis satelliiti plasmavoogude otsesel tulejoonel. Kohe kindlasti tabasid need ka Maad, mis sundis projekti juures t\u00f6\u00f6tavaid teadureid k\u00fcsima, mis edasi saab N\u00fc\u00fcd on see teadlastel selge – plasmavood tekitavad kosmosev\u00e4rinaid, mille energia on v\u00f5rreldav 5-6 magnituudiste maav\u00e4rinatega. Kosmosev\u00e4rinad see eest pakuvad aga m\u00e4rksa suurejoonelisemat vaatem\u00e4ngu, kuna neid usutakse tekitavat eriti eredaid virmalisi.<\/p>\n

THEMIS-e vaatluste kohaselt tabab voog Maa magnetv\u00e4lja umbes 30,000 kilomeetri k\u00f5rgusel Maa ekvaatorist. Kokkup\u00f5rge tekitab riko\u0161ettprotsessi, mille k\u00e4igus plasma Maa magnetv\u00e4lja v\u00f5nkuma paneb ning ise selle peal ‘h\u00fcplema’ j\u00e4\u00e4b. Teadlased ise kutsuvad seda “korduvaks voo tagasi t\u00f5rjumiseks.” Sarnast efekti v\u00f5ib vaadelda tennisepalli p\u00f5rkel vaibaga – esimene p\u00f5rge on suurim, mil j\u00e4rgnevate p\u00f5rgete amplituud v\u00e4heneb energia hajumisel eksponentsiaalselt.<\/p>\n

“Me olime juba t\u00fckk aega kahtlustanud, et midagi sellist toimub. Kuid vaadeldes seda juhtumas, avastas THEMIS midagi uut ja \u00fcllatavat,” \u00fctles Goddardi kosmoseuuringute keskuse THEMIS-e projektijuht David Sibeck. <\/strong><\/p>\n

Protsessi k\u00e4igus tekivad tohutud magnetv\u00e4lja \u00e4\u00e4res keerlevad Maa-laiused plasmavorteksid, mis koosnevad magnetiseerunud gaasist. “Kui plasmavoog tabab Maa sisemist magnetosf\u00e4\u00e4ri, ilmuvad plasmavoo kumbaski k\u00fcljes vastasuunaliselt keerlevad keerised. Me arvame, et vorteksid tekitavad Maa l\u00e4hedal arvestatava tugevusega elektrivoolu,” selgitas Rumi Nakamura<\/strong> Austria kosmoseuuringute keskusest. <\/p>\n

Keeriste ning kosmosev\u00e4rinate koosm\u00f5jul v\u00f5ib ka Maa elektroonikale t\u00f5sine m\u00f5ju olla. Vorteksite sabad v\u00f5ivad juhtida osakesi Maa atmosf\u00e4\u00e4ri tekitades seal virmalisi ning ionisatsioonilaineid, mis h\u00e4irivad nii raadiosidet kui ka GPS-i t\u00f6\u00f6d. Maapinna magnetv\u00e4ljadega p\u00f5rkudes tekitavad kosmosev\u00e4rinad elektrivoolu, mis \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel v\u00f5ivad terve piirkonna vooluv\u00f5rgu \u00fclekoormata.<\/p>\n

P\u00e4rast plasmavoogude ja v\u00e4rinate avastamist viis Joachim Birn<\/strong> Los Alamose Riiklikust Laboratooriumist l\u00e4bi tagasip\u00f5rke protsessi arvutisimulatsiooni. Lisaks THEMIS-e vaatlustulemustega kattumist on simulatsiooni kohaselt protsesse ka Maa pealt keerise kujuliste virmalistena n\u00e4ha. Viimast t\u00e4heldasid ka maapealsed vaatlusjaamad.<\/p>\n

Kuigi Sibecki t\u00f6\u00f6r\u00fchm on kosmosev\u00e4rinate tekkeprotsessi m\u00f5istnud, pole nende t\u00f6\u00f6 veel l\u00f5ppenud\u00b7:”Meil ei ole aimugi, kui suureks kosmosev\u00e4rinad paisuda v\u00f5ivad.”<\/p>\n

Allikas:
\nNASA: “Colliding Auroras Produce an Explosion of Light<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased on viite NASA THEMIS-e satelliiti kasutades avastanud kosmoseilma erilise vormi, millega v\u00f5rreldes maav\u00e4rinad s\u00f5na otseses m\u00f5ttes kahvatuvad. Kolme aasta eest avastas THEMIS kosmosev\u00e4rinate eelk\u00e4ija, kui Maa magnetv\u00e4li mitu miljonit kilomeetrit tunnis liikuva p\u00e4ikesetuule t\u00f5ttu v\u00e4lja venitati. Vahetevahel muutub ‘saba’ nii pikaks, et ei pea enam pingele vastu ja p\u00f6\u00f6rdub j\u00e4rsult nagu pinge alt vabanenud […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-5958","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5958","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5958"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5958\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5958"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5958"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5958"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}