{"id":6048,"date":"2010-07-29T02:07:00","date_gmt":"2010-07-28T23:07:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=6048"},"modified":"2010-08-02T11:29:35","modified_gmt":"2010-08-02T08:29:35","slug":"marsi-kivimid-voivad-endas-peita-varaste-eluvormide-fossiile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=6048","title":{"rendered":"Marsi kivimid v\u00f5ivad endas peita varajaste eluvormide fossiile"},"content":{"rendered":"

Teadurid on kindlaks teinud regiooni, mis nende s\u00f5nul v\u00f5ib endas peita Marsi varase elu fossiile.<\/strong><\/p>\n

\u00dches Marsi orus asuvad iidsed kivimid on \u00e4ravahetamiseni sarnased Austraalias asetseva regiooniga, kust on leitud Maa-pealse elu varaseimaid s\u00e4ilinud mineraliseerunud vorme. T\u00f6\u00f6r\u00fchm, mille eesotsas on SETI (Search for Extraterrestial Intelligence Institute<\/em>) teadlased, usub, et samasugused h\u00fcdrotermaalsed protsessid v\u00f5isid s\u00e4ilitada eluj\u00e4lgi ka Marsil.

\"\"<\/a>

Nili Fossae - Marsi elu h\u00e4ll? Foto: NASA<\/p><\/div><\/p>\n

Kui teadlased esmakordselt 2008. aastal Nili Fossae kivimites karbonaati avastasid, v\u00f5ttis Marsi uurimisele p\u00fchendunud teadlaste kogukond uudise p\u00f5nevusega vastu. Karbonaadid on kauaotsitud t\u00f5endid, mis viitavad sellele, et ‘punane planeet’ oli kord asustatav ning elu v\u00f5is seal ka eksisteerida. <\/p>\n

Karbonaadid on mineraalid, mis j\u00e4\u00e4vad harilikult elusorganismismidest alles, kui need pikemat aega surnud on. Kuna Nili Fossae kivimid on kuni nelja miljardi aasta vanused, t\u00e4hendab see, et need on olnud seal kolm neljandikku Marsi ajaloost. Ehk elu v\u00f5is Marsil tekkida samal ajal kui Maal.<\/p>\n

Adrian Brown<\/strong> SETI instituudist kasutas NASA Marsi uurimislaeva Mars Reconnaissance Orbiter’i<\/em> pardal olevat kaamerat Crism<\/em>, et Nilae Fossae kivimeid infrapunavalguses uurida. Tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas sama tehnikat uurimaks ka Austraalia Pilbara regiooni. “Pilbara on v\u00e4ga lahe. See on osa Maast, millel on \u00f5nnestunud 3,5 miljardit aastat maapinnale j\u00e4\u00e4da – seega kolm neljandikku Maa ajaloost,” \u00fctles Brown BBC-le.<\/p>\n

Teadlased usuvad, et miljardid aastad tagasi vormisid m\u00f5ned Pilbaras asuvatest kivimitest – stromatoliidid – mikroobid. “Me saame aru, et ainult elu oleks saanud sellise kujuga kivimid tekitada, mitte \u00fckski geoloogiline protsess,” kinnitas Brown.<\/p>\n

Hilisemate uuringute kohaselt on Nili Fossae kivimid v\u00e4ga sarnased Pilbara kivimitele, v\u00e4hemalt mineraalide poolest, mida need sisaldavad. Dr. Brown koos oma kolleegidega on veendunud, et ka Marsi varasemad eluvormid v\u00f5ivad t\u00e4pselt samamoodi kivimites n\u00e4ha olla, kuna f\u00fc\u00fcsikaseadused on igalpool universaalsed. <\/p>\n

Lisaks Brownile olid mitmed teadlased lootnud, et nad saavad varsti v\u00f5imaluse kivimeid l\u00e4hemalt uurida. J\u00e4rgmisel aastal Marsi poole teele asuva NASA Mars Science Laboratory<\/em> (MSL) \u00fche potentsiaalse maandumispaigana n\u00e4hti ka Nili Fossae’d, kuid see v\u00e4listati selle aasta juunis kui liiga ohtlik.<\/p>\n

John Grant<\/strong>, NASA-d MSL asjus n\u00f5ustava planeediteadlaste n\u00f5ukogu liige, \u00fctles, et MSL eesm\u00e4rk on otsida “asustatavust” ning tegu ei ole elu enda avastamise missiooniga. “(See) keskendub mitte ainult geoloogiliste keskkondade otsimisele, mis v\u00f5isid olla asustatavad ning ka nendele, mille asustavus v\u00f5ib-olla s\u00e4ilinud,” kinnitas ta veebruaris.
\n
\nMars Science Laboratory<\/em>‘le soodsa maandumispaiga valimise muudab eriti oluliseks fakt, et see on viimane kulgur, mis Marsi pinda kuni 2018. aastani uurib. Uute kulgurite disanimine, mis suudaksid maanduda ka kuskil geoloogiliselt ‘huvitavas’ kohas, v\u00f5tab aega ilmselt mitu aastak\u00fcmmet. Seega v\u00f5ib Browni s\u00f5nul ajaks, mil p\u00e4ris geoloog Marsi pinnale astuda saab, k\u00fcsimus, kas Marsil elu on, endiselt lahtine olla.<\/p>\n

Browni t\u00f6\u00f6r\u00fchma uurimus avaldatakse ajakirjas Earth and Planetary Science Letters.<\/em><\/p>\n

Allikas:
\nElsevier: “Rocks on Mars May Provide Link to Evidence of Living Organisms Roughly 4 Billion Years Ago.”<\/a>
\nLoe lisaks:
\nBBC News: “Mars site may hold ‘buried life.'”<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadurid on kindlaks teinud regiooni, mis nende s\u00f5nul v\u00f5ib endas peita Marsi varase elu fossiile. \u00dches Marsi orus asuvad iidsed kivimid on \u00e4ravahetamiseni sarnased Austraalias asetseva regiooniga, kust on leitud Maa-pealse elu varaseimaid s\u00e4ilinud mineraliseerunud vorme. T\u00f6\u00f6r\u00fchm, mille eesotsas on SETI (Search for Extraterrestial Intelligence Institute) teadlased, usub, et samasugused h\u00fcdrotermaalsed protsessid v\u00f5isid s\u00e4ilitada eluj\u00e4lgi […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-6048","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6048","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6048"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6048\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6048"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6048"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6048"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}