{"id":6236,"date":"2010-08-04T13:20:01","date_gmt":"2010-08-04T10:20:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=6236"},"modified":"2010-08-10T19:17:52","modified_gmt":"2010-08-10T16:17:52","slug":"6236","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=6236","title":{"rendered":"Koroona massipurse tekitas geomagneetilise tormi"},"content":{"rendered":"<p>Esimesel augustil t\u00e4heldas <em>Solar Dynamics Observatory<\/em> P\u00e4ikese Maa-poolsel k\u00fcljel \u00e4\u00e4rmuslikke tingimusi. Toimus C3-klassi p\u00e4ikesepurse ehk protuberants, p\u00e4ikesetsunami, P\u00e4ikese pinnalt t\u00f5usid mitmed &#8216;magnetniidid,&#8217; ilmnesid mitmed raadiolainete pursked ning koroona massipurse.<br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/globaldisruption-e1280916465642.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/globaldisruption-e1280916465642.jpg\" alt=\"\" title=\"globaldisruption\" width=\"600\" height=\"336\" class=\"aligncenter size-full wp-image-6238\" \/><\/a><br \/>\nPildil t\u00e4histavad erinevad v\u00e4rvid erinevaid pinnatemperatuure vahemikus ~1 kuni 2 miljonit kraadi Kelvini j\u00e4rgi. P\u00e4ikesepurske ajal jahtuvad m\u00f5ningad P\u00e4ikese m\u00f5ned regioonid maha, mil teised muutuvad tunduvalt kuumemaks. Vaata ka t\u00e4isresolutsiooniga <a href=\"http:\/\/www.spaceweather.com\/\">pilti<\/a>.<\/p>\n<p>Esimese p\u00e4ikesepurske poolt Maa poole saadetud laetud osakeste laine m\u00f6\u00f6dus Maast 4.augustil umbes kell 12:45. Osakestel v\u00f5ttis Maast m\u00f6\u00f6dumine aega 16 tundi. Maa magnetv\u00e4ljaga toimunud kokkup\u00f5rge tekitas NOAA viie pallisel skaalal G2-klassi geomagneetilise tormi, mis tekitas virmalisi Euroopast P\u00f5hja-Ameerikani. Pilt on tehtud Shawn Malone&#8217;i poolt Michigani osariigis.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/Shawn-Malone1-e1280916793454.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/Shawn-Malone1-e1280916793454.jpg\" alt=\"\" title=\"Shawn-Malone1\" width=\"600\" height=\"295\" class=\"aligncenter size-full wp-image-6237\" \/><\/a><\/p>\n<p>Teine koroona massipurse j\u00f5uab Maani t\u00e4na \u00f5htul. NOAA ekspertide s\u00f5nul on t\u00f5en\u00e4osus, et purse p\u00f5hjustab ulatusliku (G3) geomagneetilise tormi 35%. Vaata ka hetke<a href=\"http:\/\/www.swpc.noaa.gov\/alerts\/warnings_timeline.html\"> kosmoseilma hoiatusi<\/a>.<\/p>\n<p>Reaalajas j\u00e4lgi p\u00f5hjapoolkera virmaliste ovaali aktiivsust <a href=\"http:\/\/www.swpc.noaa.gov\/pmap\/pmapN.html\">NOAA lehek\u00fcljel<\/a>.<br \/>\n<a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/pmapN.gif\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/pmapN.gif\" alt=\"\" title=\"pmapN\" width=\"450\" height=\"400\" class=\"aligncenter size-full wp-image-6268\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/pmapN.gif 450w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/pmapN-300x266.gif 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/pmapN-250x222.gif 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 450px) 100vw, 450px\" \/><\/a><br \/>\nViimane uuendus kell 18:33.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Esimesel augustil t\u00e4heldas Solar Dynamics Observatory P\u00e4ikese Maa-poolsel k\u00fcljel \u00e4\u00e4rmuslikke tingimusi. Toimus C3-klassi p\u00e4ikesepurse ehk protuberants, p\u00e4ikesetsunami, P\u00e4ikese pinnalt t\u00f5usid mitmed &#8216;magnetniidid,&#8217; ilmnesid mitmed raadiolainete pursked ning koroona massipurse. Pildil t\u00e4histavad erinevad v\u00e4rvid erinevaid pinnatemperatuure vahemikus ~1 kuni 2 miljonit kraadi Kelvini j\u00e4rgi. P\u00e4ikesepurske ajal jahtuvad m\u00f5ningad P\u00e4ikese m\u00f5ned regioonid maha, mil teised muutuvad tunduvalt [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":6237,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-6236","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6236","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6236"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6236\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/6237"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6236"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6236"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6236"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}