{"id":6255,"date":"2010-08-03T17:42:57","date_gmt":"2010-08-03T14:42:57","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=6255"},"modified":"2010-08-05T13:28:01","modified_gmt":"2010-08-05T10:28:01","slug":"efektiivsemad-paikesepatareid-valmivad-seleenist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=6255","title":{"rendered":"Efektiivsemad p\u00e4ikeseelemendid valmivad seleenist"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadusajakirjas <em>Applied Physics Letters<\/em> ilmunud artiklis kirjeldavad Lawrence Berkeley Laboratooriumi teadlased p\u00e4ikeseenergia ammutamist <\/strong><a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Selenium\"><strong>seleeni <\/strong><\/a><strong>sisaldavate oksiidmaterjalide abil. Teadlased sidusid seleeni tsinkoksiidiga ning leidsid, et vaid 9-protsendilise seleenisisaldusega oksiidmaterjal suurendab drastiliselt materjali valgusneelamise efektiivsust.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_6257\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/selenium.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-6257\" class=\"size-medium wp-image-6257\" title=\"selenium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/selenium-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/selenium-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/selenium-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/selenium.jpg 480w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-6257\" class=\"wp-caption-text\">Seleen<\/p><\/div>\n<p>,,Teadlased uurivad v\u00f5imalikke viise nii p\u00e4ikeseelementide odavamaks kui ka efektiivseks tegemise jaoks, meie saadud tulemused on vastuseks m\u00f5lemale probleemile,&#8221; s\u00f5nas Marie Mayer, kelle uurimisgrupp\u00a0California \u00dclikoolis otsib uusi materjale taastuvate energiaallikate efektiivsemaks muutmiseks, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news200074263.html\">physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Mayeri s\u00f5nul on fotoelektrokeemiline vee\u00a0lahutamine vesiniku ja hapniku gaasideks\u00a0p\u00e4ikeseenergia abil tema t\u00f6\u00f6 \u00fcks k\u00f5ige paljulubavamaid tulevikurakendusi. Selles reaktsioonis saadud energia \u00e4ra kasutamine on v\u00f5tmeelemendiks heitgaasivabade vesinikup\u00f5histe s\u00f5idukite valmistamisel, mis h\u00fcpoteetiliselt liiguksidki k\u00f5igest vee ja p\u00e4ikesevalguse j\u00f5ul.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news200074263.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/apl.aip.org\/applab\/v97\/i2\/p022104_s1?isAuthorized=no\">Band structure engineering of ZnO1\u2212xSex alloys<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadusajakirjas Applied Physics Letters ilmunud artiklis kirjeldavad Lawrence Berkeley Laboratooriumi teadlased p\u00e4ikeseenergia ammutamist seleeni sisaldavate oksiidmaterjalide abil. Teadlased sidusid seleeni tsinkoksiidiga ning leidsid, et vaid 9-protsendilise seleenisisaldusega oksiidmaterjal suurendab drastiliselt materjali valgusneelamise efektiivsust. ,,Teadlased uurivad v\u00f5imalikke viise nii p\u00e4ikeseelementide odavamaks kui ka efektiivseks tegemise jaoks, meie saadud tulemused on vastuseks m\u00f5lemale probleemile,&#8221; s\u00f5nas Marie Mayer, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-6255","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6255","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6255"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6255\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6255"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6255"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6255"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}