{"id":6260,"date":"2010-08-04T18:11:24","date_gmt":"2010-08-04T15:11:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=6260"},"modified":"2010-08-04T18:11:53","modified_gmt":"2010-08-04T15:11:53","slug":"exomarsile-saadetavad-seadmed-valja-valitud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=6260","title":{"rendered":"ExoMarsi seadmed v\u00e4lja valitud"},"content":{"rendered":"

Kas Marsil on elu? Sellele k\u00fcsimusele v\u00f5ime me vastuse saada t\u00e4nu viiele teadusaparaadile, mis valiti hiljuti v\u00e4lja 2016. aastal startiva ExoMarsi missiooni jaoks. Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ning NASA \u00fchisettev\u00f5tmine Exobiology on Mars, l\u00fchidalt ExoMars, sisaldab ka v\u00e4hemalt kahte missiooni planeedi pinnale.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus ExoMars Trace Gas Orbiterist, mis 2016. aastal kosmosesse lennutatakse. Pilt: NASA, ESA<\/p><\/div>\n

Viis teaduslikku aparaati valiti v\u00e4lja 19 ettepaneku seast ning nende hulgas on kolm erinevat infrapunadetektorit, mis hakkavad Marsi atmosf\u00e4\u00e4rist otsima seal v\u00e4ikest konsentratsiooni omavaid molekulaarseid koostisosi, samuti ka tolmu ja veeauru, kirjutab physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

Missiooni planeerivad teadlased on eriti huvitatud Marsi atmosf\u00e4\u00e4ris sisalduva metaani\u00a0kaardistamisest. ,,Metaanisisalduse kaardistamine lubab meil uurida edasi seda k\u00f5ige huvitavamat k\u00fcsimust: kas Marss on elav planeet ja\u00a0kui ei, siis kas on v\u00f5imalik, et see tulevikus nii on?” seletas David Southwood, ESA teaduse ja robot-eksploratsiooni osakonna juhataja.<\/p>\n

Esmakordselt avastati gaasi olemasolu Marsi atmosf\u00e4\u00e4ris 2003. aastal ESA Mars Expressi missiooni raames, misj\u00e4rel NASA teadlased informatsiooni kinnitasid. Marsi metaan on eriti suureks huvipunktiks eksobioloogide jaoks, sest tegelikult peaks metaan p\u00e4ikesekiirguse t\u00f5ttu h\u00e4vinema. Suures koguses leiduv metaan v\u00f5ib seega vihjata faktile, et metaani toodavad elusorganismid planeedi pinnal, just nii nagu Maalgi.<\/p>\n

ExoMarsi kosmoses\u00f5iduk hakkab tiirlema 400 kilomeetri k\u00f5rgusel Marsi pinnast ning sellel saab samuti olema k\u00f5rgekvaliteedilisi 3D pilte tegev kaamera, mida saab huvi\u00e4ratavate paikade pildistamiseks fokusseerida. Viiendaks instrumendiks on lainurk objektiiviga laial valguslainete skaalas t\u00f6\u00f6tav kaamera, mis teeb pilte tervest Marsist ning juhib \u00fclej\u00e4\u00e4nud nelja seadme toimimist.<\/p>\n

ExoMarsil on kaaslaseks ka pisike ESA poolt valmistatav maandumisseade, mis\u00a0planeedi pinnale viiakse. Maandur pidi esialgselt sisaldama vahendeid viimaks l\u00e4bi geof\u00fc\u00fcsikalisi ja atmosf\u00e4\u00e4rilisi katseid, kuid rahaprobleemid sundisid ESAt oma plaane \u00fcmber m\u00f5tlema. Uute plaanide kohaselt on maandur k\u00f5igest piiratud seadmete arvuga instrument, mis hakkab edastama informatsiooni maandumise kohta ExoMarsi 2018. aastal aset leidva teise missiooni jaoks.<\/p>\n

2018. aasta missiooni eesm\u00e4rgiks on viia Marsi pinnale kulgurs\u00f5iduk. Kulguril saab olema puur geoloogiliste proovide v\u00f5tmiseks, mis 2020ndateks planeeritud j\u00e4rgnevate ESA\/NASA missioonide abil loodetavasti ka tagasi Maale j\u00f5uavad.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kas Marsil on elu? Sellele k\u00fcsimusele v\u00f5ime me vastuse saada t\u00e4nu viiele teadusaparaadile, mis valiti hiljuti v\u00e4lja 2016. aastal startiva ExoMarsi missiooni jaoks. Euroopa Kosmoseagentuuri ESA ning NASA \u00fchisettev\u00f5tmine Exobiology on Mars, l\u00fchidalt ExoMars, sisaldab ka v\u00e4hemalt kahte missiooni planeedi pinnale. Viis teaduslikku aparaati valiti v\u00e4lja 19 ettepaneku seast ning nende hulgas on kolm erinevat […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-6260","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6260","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6260"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6260\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6260"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6260"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6260"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}