Allj\u00e4rgnev on v\u00e4ljav\u00f5te f\u00fc\u00fcsikute listis toiminud kliimasoojenemisteemalisest diskussioonist.<\/p>\n
—————————————————<\/p>\n
Minu tellitud Cyclesi list t\u00f5i t\u00f5siseid kahtlusi kliima soojenemise teooria suhtes. Toon viited:<\/p>\n
The report below should not anymore include the question mark, because now there is no doubt that all these scientists were falsifying real data and creating bogus data far and wide, all quite deliberately, in order to add weight to the conspiracy theory that the world is warming up as a result of increased CO2 emissions from human activity. The statement that:
\n“If it is as it now seems, never again will “peer review” be used to shout down skeptics\u201d.<\/p>\n
www.nzherald.co.nz<\/a> <\/a>VR<\/p>\n *******************************************<\/p>\n See vist ju tavaline asi, et muudetakse andmeid? M\u00e4letan baka aegu. Meil oli tihti nii, et katsed pidid vastama mingisugusele seadusele. No me siis muutsime nii palju, et see ka vastaks ja et \u00f5ppej\u00f5ud meid l\u00e4bi laseks. Samamoodi on ka katsetsentritega, kus teadlased muudavad katseandmeid, et saaks sponsoritelt suuremat raha. Maailm ei keerle t\u00f5e \u00fcmber, vaid religiooni, mis iganes see ka poleks. *******************************************<\/p>\n Tere! “Peer review” ei ole kunagi olnud mingi p\u00fcha lehm, kes l\u00fcpsab \u00fclimat t\u00f5de. Teadustulemusel on kaalu vaid siis, kui ta on avaldatud kujul, mis v\u00f5imaldab seda s\u00f5ltumatult kontrollida, ja neid ka tuleb kontrollida ja kontrollitakse! Olen ise nt \u00fchest “Physics Letters B” artiklist leidnud keset korrektset tuletusk\u00e4iku t\u00e4iesti arusaamatu valemi, mida ilmselt p\u00e4ris mitu tr\u00fckikuradit n\u00e4rinud oli. Pole probleem: artikkel oli piisavalt p\u00f5hjalik, et suutsin vaevata \u00f5ige tuletada. See, et m\u00f5ni tulemus enne korralikku kontrollimist meediasse paiskub, ei tee seda veel usutavamaks ega ole samuti t\u00f5e kriteerium. K\u00f5ik kolm retsensenti, laduja, tr\u00fckikoda – k\u00f5igil on l\u00f5plik t\u00f5en\u00e4osus vigade l\u00e4bilaskmiseks ja sellega tuleb leppida.<\/p>\n Viidatud lehel toodud arutelu paistab pealegi sageli segi ajavat kliimat, ilmastikku ja ilma ja l\u00e4heb kliima soojenemise teemast sellega m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n Parimat! *******************************************<\/p>\n Tere! Ajastus on muidugi huvitav, arvestades peagi toimuvat Kopenhaageni tippkohtumist ja j\u00e4\u00e4b \u00fcle loota, et last koos pesuveega minema ei visataks.<\/p>\n Lugupidamisega, *******************************************<\/p>\n Vahvad h\u00e4kkerid olid! See paneb ehk inimesi m\u00f5tlema, et ei tasu igasugu pahna eposti teel laiali saata. Ja \u00fcldse tuleb tuleb kasutada selgeid, l\u00fchidaid ja \u00fchem\u00f5ttelisi lauseid [1]. Arusaamatuks j\u00e4\u00e4vad k\u00fcll m\u00f5ningad ehk liiga \u00fcldistavad j\u00e4reldused, mida nende lugude autorid teevad. Loomulikult, suurim \u00fcllatus nendes lugudes on see, et maailmas v\u00f5ib leiduda ebaausaid teadlasi. T\u00e4nase p\u00e4evani arvasime, et k\u00f5ik teadlased, arstid, poliitikud, \u00f5petajad, sportlased ja toruluksepad on ikka l\u00e4binisti ausad kodanikud…<\/p>\n [1] http:\/\/www.raamatukoi.ee\/cgi-bin\/raamat?59407<\/a> A<\/p>\n *******************************************<\/p>\n Et kliima soojenemine on enne Kopenhaageni kohtumist taas p\u00e4evakorras ja intrigeeriv, on loomulik – mis taaskord kinnitab, et siin ei ole ammu enam tegu teadusprobleemiga vaid geopoliitiliste, majanduslike, demograafiliste jne jne. probleemide segapuntraga.<\/p>\n Ilma soojenemist prognoosivad (j\u00e4relej\u00e4tmatu t\u00fc\u00fctusega) IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneel, ellu kutsutud \u00dcRO poolt koost\u00f6\u00f6s \u00dcleilmne Meteoroloogiaorganisatsiooniga WMO) aruanded. Viimane, neljas aruanne \u00fcldarvestuses, ilmus 2007. a., j\u00e4rgmist on oodata 2014. Seejuures jagunevad ‘skeptikute’ argumendid kahte r\u00fchma:<\/p>\n Teist liiki seisukohti on meilgi ajakirjanduses propageerinud Anto Raukas.<\/p>\n ‘Optimistid’ on k\u00f5igis k\u00fcsimusis ‘skeptikutele’ t\u00e4pselt vastupidistel seisukohtadel ja toovad kinnituseks just sellesama ‘Peer-Review’ mehhanismi ‘pidavuse’ kui ainsa mittespetsialistile t\u00f5sikindla kriteeriumi.<\/p>\n Ega niisuguses olukorras ei j\u00e4\u00e4gi muud \u00fcle kui minna eespooltoodud aadressil: http:\/\/ipcc-wg1.ucar.edu\/wg1\/wg1-report.html<\/a> ja veenduda ise, kellel on \u00f5igus, kellel mitte. Selleks tuleks aga varuda piisavalt aega ja kannatust, sest dokumendi maht on 160 MB, kusjuures isegi ‘Frequently Asked Questions’ on 7.2 MB pikkune.<\/p>\n RR<\/p>\n *******************************************<\/p>\n Tere! Tervitades Tervitus! Kogu asja idu on selles, et nendest kirjadest selgub, kui ulatuse on v\u00f5tnud kliimateaduses valeandmete esitamine ja sobivate tulemuste n\u00e4itamine. Tolle keskuse teadlastel on suur m\u00f5ju ka IPCC raportitele, mis omakorda on kogu t\u00e4nap\u00e4evase kliimapoliitika aluseks. Eks paistab, mis sealt v\u00e4lja tuleb, asi on nii v\u00e4rske et kraami alles uuritakse.<\/p>\n Paar linki kah: <\/a>H<\/p>\n ++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++ Tere<\/p>\n J\u00e4tkan rida: Ka McIntyre’i v\u00e4itel kasutas Keith Briffa – sealtsamast Ida-Inglismaa \u00dclikoolist, Norwichist – oma kliimamudeli statistilise l\u00e4htealusena vaid kahteteistk\u00fcmmet dendroloogilist n\u00e4itu, samas kui Lapimaal kasvavate rabam\u00e4ndide m\u00f5\u00f5tmisel baseeruvate kliimauuringute puhul kasutatakse sadu m\u00f5\u00f5tmisi.<\/p>\n Teema on lai ning ka ligi pooletunnine saade kompas vaid pinda. Viidatud saadet saab t\u00e4ies ulatuses ja inglisekeelsete subtiitritega vaadata siit: http:\/\/dotsub.com\/view\/19f9c335-b023-4a40-9453-a98477314bf2<\/a> Tervitades, *******************************************<\/p>\n Tere, Euroopas eksperimentidel seevastu pole peaaegu kusagil sellist kohustust. Hea ja t\u00fc\u00fcpiline n\u00e4ide on \u00fcks Itaalia-Vene-jt tumeaine eksperiment nimega DAMA\/LIBRA. Nad on juba 4 aastat v\u00e4itnud, et n\u00e4evad “mingisugust signaali” oma detektoris. Siiani aga keelduvad avalikuks tegemast oma detektorist saadud t\u00f6\u00f6tlemata andmeid. Mis l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on neile toonud teenitud karistuse: neid ei v\u00f5eta enam kusagil eriti t\u00f5siselt. See on \u00fcks n\u00e4ide, aga kurvastusega v\u00f5ib \u00f6elda, et Euroopa on t\u00e4is selliseid salatsevaid eksperimente.<\/p>\n Seega, teaduse rahastajad ja teadlaste enamik v\u00f5iks rohkem selle eest v\u00f5idelda, et eksperimentide m\u00f5\u00f5tmistulemused saaks kiiresti ja mugavalt k\u00e4ttesaadavaks k\u00f5igile teadlastele. See tagaks parema kontrolli selle \u00fcle, et eksperimentide juures ei vusserdataks ja andmetega ei m\u00e4ngitaks ning sunniks eksperimentide juures tegutsevaid teadlasi kiiremini tegutsema. Ausalt \u00f6eldes, v\u00e4ga paljude Euroopa eksperimentide juures tegeletakse ikka s\u00f5na otseses m\u00f5ttes molutamisega. Pole ju hirmu, et keegi v\u00f5tab samad andmed ja leiaks enne sind nendest midagi huvitavat. Veidi lugemist samal teemal: http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/40846<\/a><\/p>\n
\nblogs.news.com.au<\/a><\/p>\n
\nPS See uudis on juba mitmetel uudiste saitidel.<\/p>\n
\n> “If it is as it now seems, never again will “peer review” be used to shout down sceptics.<\/p>\n
\nS<\/p>\n
\nKui lekkinud materjal on autentne, mis tundub t\u00f5en\u00e4oline, on kahtlemata ees oodata huvitavat aega. Selgituseks siiski nii palju, et see ei v\u00f5imalda mitte \u00fcmber l\u00fckata kliima soojenemise teooriat vaid selle \u00fcht olulisemat “t\u00f5estusmaterjali”, erinevaid nn. hokikepi graafikuid (hockey stick), milliste usaldusv\u00e4\u00e4rsust on ennegi kahtluse alla seatud ja millega Al Gore m\u00f6\u00f6da ilma ringi k\u00e4ib ja inimesi hirmutab.<\/p>\n
\nAR<\/p>\n
\nVist \u00fckski m\u00f5tlev teadlane ei arva, et “peer review” on mingi imeline ja 100% t\u00e4psusega t\u00f5e-vale filter. Kas m\u00f5ni teadlane julgeb panna k\u00e4e s\u00fcdamele ja \u00f6elda, et tema refereeritud artiklis ei lasknud ta l\u00e4bi \u00fchtegi viga? “Peer review” on lihtsalt \u00fcks v\u00e4ike abivahend selles suuremas s\u00fcsteemis, mida me nimetame “teaduslikuks meetodiks” [2].<\/p>\n
\n[2] http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Scientific_method<\/a><\/p>\n
\nJuba IPCC p\u00e4ritolu (\u00dcRO juures, valitsustevaheline) on andnud v\u00f5imalusi pidada seda arengumaade vanden\u00f5uks arenenud t\u00f6\u00f6stusriikide vastu. Kuna taolise argumentatsiooniga aga kaugele ei s\u00f5ida, seavad kliimasoojenemises kahtlejad (‘skeptikud’) k\u00fcsitavaks IPCC aruanded ja esmaj\u00e4rjekorras nende aruannete teadusekspertiisi osa (vt. http:\/\/ipcc-wg1.ucar.edu\/wg1\/wg1-report.html<\/a> ).<\/p>\n\n
\nKopeerin siia kaks teemakohast kirja Tartu \u00dcli\u00f5pilaste Looduskaitseringi listist. See Soome saade on huvitav.<\/p>\n
\nS
\n++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++
\nSubject: [TYLKR:2594] Climategate – pomm kliimauuringutes<\/p>\n
\nKes veel ei tea, siis kliimateaduses on plahvatanud paras pomm, mida on viimaste p\u00e4evade jooksul hakatud kutsuma ClimateGate’ks. Nimelt h\u00e4kiti m\u00f5ned p\u00e4evad tagasi sisse Inglismaal asuva University of East Anglia kliimauuringute keskuse (Climate Research Unit, CRU) serverisse ning pandi sealt pihta viimase 10-15 aasta kirjavahetus ja igasugust muud materjali. K\u00f5ik see ringleb n\u00fc\u00fcd internetis iga\u00fchele vabalt k\u00e4ttesaadavana. Sealhulgas andmeid mida on siiamaani teaben\u00f5uete kaudu avalikuks p\u00fc\u00fctud teha, kuid mida CRU on kiivalt varjanud.<\/p>\n
\nwww.nytimes.com<\/a>
\nwww.thenewamerican.com<\/a><\/p>\n
\nSubject: [TYLKR:2595] Re: Climategate – pomm kliimauuringutes<\/p>\n
\nIPCC raportite aluseks olevat kliimateadust on juba mitmeid aastaid kriitiliselt uurinud statistik Steve McIntyre, kellel on olnud t\u00f5siseid raskusi kliimaennustuste aluseks olevate materjalide k\u00e4ttesaamisel – l\u00e4hteandmed peaks ju olema vabalt saadaval – ning olles neid aegajalt siiski ka k\u00e4tte saanud (mitte k\u00fcll kliimateadlaste endi lahkusest), on tema v\u00e4itel andmete t\u00f5lgendamise metodoloogias olnud v\u00e4ga t\u00f5siseid puuduj\u00e4\u00e4ke.
\nSeda teemat k\u00e4sitles p\u00f5hjalikult hiljuti Soome YLE1 telekanalis uuriva ajakirjanduse saade MOT (toimetaja Martti Backman), kus toodi \u00e4ra muuhulgas nii Soome dendroloogide kui ka j\u00e4rvemuda uurijate hinnangud v\u00e4lismaa kolleegide metodoloogia asjus, mis olevat pehmelt \u00f6eldes m\u00e4da.<\/p>\n
\nTranskriptsioon soome keeles<\/a> ja inglise keeles<\/a>.<\/p>\n
\nSV<\/p>\n
\nV\u00e4iksest skandaalist kliimauuringutes j\u00f5udsime \u00fche olulisema teemani: t\u00f6\u00f6tlemata m\u00f5\u00f5tmistulemuste avalikustamine teaduses.
\nN\u00e4ib, et l\u00f5puks hakkavad ka Euroopa teadlased arutama selle teema \u00fcle, mis n\u00e4iteks \u00dchendriikides juba vast 10 aastat tagasi enam-v\u00e4hem selgeks vaieldi. Nimelt: kas *maksumaksja raha* eest tehtud eksperimentide ja suuremahuliste m\u00f5\u00f5tmiste t\u00f6\u00f6tlemata tulemused tuleb *kiiresti* ja *k\u00f5igile* teadlastele k\u00e4ttesaadavaks teha v\u00f5i v\u00f5ivad eksperimendid\/laborid oma nn musti m\u00f5\u00f5tmisandmeid varjata. Ameerikas viis arutelu selleni, et k\u00f5ik suured eksperimendid peavad oma m\u00f5\u00f5tmistulemused v\u00f5imalikult kiiresti avalikuks tegema ja seda mugavalt ning arusaadavalt l\u00f5ppkasutajale. Vaatake n\u00e4iteks NASA kosmoseeksperimentide veebilehti: k\u00f5igis neis on eraldi viide andmetele ja ka andmet\u00f6\u00f6tlustarkvarale. Sealmaal k\u00e4ib arutelu juba j\u00e4rgmisel tasemel: kas andmed on ikka piisavalt mugavalt ja kiiresti k\u00e4ttesaadavad k\u00f5igile.<\/p>\n
\nEriti oluline on avalikustamine Eesti teadlastele. Kuna Eesti osaleb vaid n\u00e4put\u00e4ies suurtes eksperimentides, siis elame me tegelikult paljuski neist m\u00f5\u00f5tmisandmetest, mis pudenevad meile rikaste riikide s\u00f6\u00f6gilaualt. Loomulikult, on raske, kui mitte v\u00f5imatu, sekkuda teiste riikide teaduspoliitikasse. Teisalt, v\u00e4hemalt niipalju saaks Eesti ikka teha, et n\u00f5uda v\u00e4hemalt Raamprogrammi jt EL raha eest tehtavatele teadusprojektidele andmete avalikustamise kohustust.<\/p>\n