{"id":6283,"date":"2010-08-05T02:56:57","date_gmt":"2010-08-04T23:56:57","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=6283"},"modified":"2011-08-09T00:02:14","modified_gmt":"2011-08-08T21:02:14","slug":"metamaterjalid-saastavad-valgust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=6283","title":{"rendered":"Uut t\u00fc\u00fcpi metamaterjalid s\u00e4\u00e4stavad valgust"},"content":{"rendered":"

Purdue \u00fclikooli teadurid on leidnud viisi, kuidas v\u00e4hendada metamaterjale l\u00e4biva valguse energiakadusid kuni 50 korda.<\/strong><\/p>\n

Metamaterjalid astuvad oma olemuselt v\u00e4lja justkui ulmefilmidest. Nende murdumisindeks on alla \u00fche v\u00f5i isegi negatiivne. Looduses selliste optiliste omadustega materjale ei leidugi.<\/p>\n

Tavatingimustes v\u00f5ivad elektromagnetlained nagu valgus murduda tihedamasse keskkonda sattudes erinevate nurkade all ning kiirustega vaid pinna ristsirgest eemale. Ent metamaterjalidega on v\u00f5imalik painutada valgust selle suunas ning isegi negatiivse nurga all.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Illustratsioon kujutab Purdue \u00fclikooli teadurite poolt loodud materjali struktuuri, kus osa alumiiniumoksiidist on asendatud v\u00e4rvainega, et valgust materjali l\u00e4bimisel v\u00f5imendada. Foto: Bircki nanotehnologia keskus, Purdue \u00fclikool<\/p><\/div>\n

Praktikas v\u00f5imaldab see teadlastel kasutada metamaterjale valguse kontrollimiseks samasugusel viisil, nagu saab teha pooljuhtidega elektrivoolu korral. See omakorda avab uksed tervele reale uutele rakendustele nagu \u00fcliv\u00f5imsad mikroskoobid ja arvutid. Samuti ka varjestamistehnoloogiatele ning – n\u00e4htamatule mantlile.<\/p>\n

Kaua aega on aga \u00fclimaterjale kummitanud t\u00f5sine puudus, liiga palju valgust l\u00e4heb metamaterjali l\u00e4bimisel kaotsi v\u00f5i neeldub h\u00f5bedas ja kullas, mida metamaterjalide valmistamiseks kasutatakse. P\u00e4rast Purdue \u00fclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchma kolme aastas pikkust uurimist\u00f6\u00f6d Bircki nanotehnoloogia keskuses \u00f5nnestus neil leida l\u00e4henemisviis, mis v\u00f5ib probleemi lahendada. “Me n\u00e4itasime, et p\u00f5him\u00f5tteliselt on v\u00f5imalik (valguse) kaotsiminekut v\u00e4ltida ning arendada mitmete rakenduste jaoks sobivad materjalid,” kinnitasid Vladimir M. Shalaev<\/strong> ja Anne Burnett.<\/strong><\/p>\n

Purdue teadurite poolt loodud materjal on tehtud kalav\u00f5rgu sarnasest kilest, milles on 100 nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga augud. Kile ise koosneb vaheldumisi asetatud h\u00f5beda -ja alumiiniumoksiidi kihtidest. Projekti juures t\u00f6\u00f6tavad teadlased eemaldasid aga osa h\u00f5beda kihtide vahel olevast alumiiniumoksiidist ning asendasid selle valgust v\u00f5imendava v\u00e4rvainega. Teised valdkonnas t\u00f6\u00f6tavad teadlased on Shalaevi s\u00f5nul \u00fcritanud seni kanda kile pinnale mitmeid erinevaid vahendajaid, kuid edutult. L\u00e4henemisviisid ei v\u00f5imendanud valgust piisavalt.<\/p>\n

Selle asemel leidis Purdue t\u00f6\u00f6r\u00fchm viisi paigutada v\u00e4rvaine kahe h\u00f5beda kihi vahele, kus valguse lokaalne v\u00e4li on tunduvalt tugevam, kui kile pinnal. Vahendaja t\u00f6\u00f6tab seet\u00f5ttu 50 korda efektiivsemalt. Seega v\u00f5ivad transformatsiooni optika poolt pakutavad praktilised rakendused olla l\u00e4hemal kui arvata v\u00f5iks.<\/p>\n

“Mis on t\u00e4htis, et neelduvusfaktor v\u00f5ib-olla kuni \u00fcks miljondik sellest, mis see oli enne meie l\u00e4henemisviisi. me v\u00f5ime saavutada isegi valguse v\u00f5imendamist selle neeldumise asemel. Meie tulemuste kohaselt saab metamaterjalidel olla korraga nii negatiivne murdumisn\u00e4itaja, kui ka seejuures valgust v\u00f5imendada,” \u00fctles Shalaev.<\/p>\n

Uurimus ilmus ajakirjas Nature<\/em> 5. augustil.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nPurdue \u00fclikool: “New findings promising for ‘transformation optics,’ cloaking.”<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Purdue \u00fclikooli teadurid on leidnud viisi, kuidas v\u00e4hendada metamaterjale l\u00e4biva valguse energiakadusid kuni 50 korda. Metamaterjalid astuvad oma olemuselt v\u00e4lja justkui ulmefilmidest. Nende murdumisindeks on alla \u00fche v\u00f5i isegi negatiivne. Looduses selliste optiliste omadustega materjale ei leidugi. Tavatingimustes v\u00f5ivad elektromagnetlained nagu valgus murduda tihedamasse keskkonda sattudes erinevate nurkade all ning kiirustega vaid pinna ristsirgest eemale. […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[84],"class_list":{"0":"post-6283","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-mantel","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6283","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6283"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6283\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6283"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6283"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6283"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}