{"id":6460,"date":"2010-08-09T18:34:06","date_gmt":"2010-08-09T15:34:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=6460"},"modified":"2011-08-08T23:17:08","modified_gmt":"2011-08-08T20:17:08","slug":"aikesetormi-eel-kas-metastulekahjude-suits-nurjas-soojarekordi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=6460","title":{"rendered":"\u00c4ikesetormi eel: kas metsatulekahjude suits nurjas soojarekordi?"},"content":{"rendered":"

Marko Kaasik, T\u00dc F\u00fc\u00fcsika Instituudi \u00f5husaaste modelleerimise vanemteadur.<\/em><\/p>\n

P\u00fchap\u00e4eval, 8. augusti \u00f5htul liikus \u00fcle Eesti l\u00f5unast p\u00f5hja harukordselt v\u00f5imas ja kiire \u00e4ikesetorm, mis rikkus hooneid, j\u00e4ttis k\u00fcmneid tuhandeid majapidamisi elektrita ja l\u00f5petas \u00fcrituse naelana m\u00f5eldud Ukraina ansambli Haidamaky kontserdilavalt katuse rebides Viru Folgi enneagselt. Eesti l\u00f5unapiirilt p\u00f5hjarannikule j\u00f5udmiseks kulus tormil vaid kaks tundi. Eesti Meteoroloogia ja H\u00fcdroloogia Instituut (EMHI) valgustab tormi tagamaid t\u00e4psemalt.<\/a> .
\n

\"\"<\/a>

Vene metsatulekahjud rikkusid EMHI prognoosid. Foto: Earth snapshots<\/p><\/div>Aga erakordsed s\u00fcndmused Eesti \u00f5hus algasid juba \u00fcle \u00f6\u00f6p\u00e4eva varem. Alates reedest ennustasid meteoroloogilised mudelid, sealhulgas EMHI-s t\u00f6\u00f6tav ETB-HIRLAM, Eestis soojarekordi purunemist, milleks on 1992. aasta 11. augustil V\u00f5rus m\u00f5\u00f5detud 35,6 kraadi. T\u00e4psemalt pakuti laup\u00e4eva maksimaalseks temperatuuriks umbes 35 ja p\u00fchap\u00e4evaks 37\u201338 kraadi. Ka EMHI ametlik prognoos lubas maksimumiks rekordilist 36 kraadi.<\/p>\n

Ning veel p\u00fchap\u00e4eva hommikul lubas HIRLAM Narva piirkonnas \u00fcle 36 kraadi sooja. P\u00f5hjuseks oli kaugelt kagust Baltimaadele j\u00f5udnud \u00f5humass, mille temperatuur isegi p\u00e4evasest soojenemisest oluliselt m\u00f5jutamata 1\u20131,5 kilomeetri k\u00f5rguses \u00f5hukihis oli umbes 22 kraadi. Tegu oli t\u00e4iesti troopilise soojusega. Suurimat kuumust ennustasid mudelid seekord Eesti kirde -mitte kagunurka. <\/p>\n

P\u00f5hjuseks oli Euraasia sisealadelt l\u00e4htuva \u00f5huvoolu suund, aga ka asjaolu, et kagutuulega j\u00e4\u00e4b jahutav Soome laht allatuult ning isegi Peipsi j\u00e4rvest l\u00e4heb \u00f5huvool siis napilt m\u00f6\u00f6da, mitte \u00fcle. Kuid rekord j\u00e4i s\u00fcndimata. P\u00fchap\u00e4eva maksimaalseks tunnikeskmiseks m\u00f5\u00f5deti Narvas 33,2 ja J\u00f5hvis 34,3 kraadi.<\/p>\n

Laup\u00e4eval, 7. augustil kell 15\u201316 m\u00f5\u00f5deti Narva-J\u00f5esuus tunnikeskmiseks temperatuuriks 35,1 kraadi, mis on heas vastavuses selleks p\u00e4evaks prognoosituga. \u00d6\u00f6 vastu p\u00fchap\u00e4eva oli paar kraadi soojem kui laup\u00e4evane (kell 7 p\u00fchap\u00e4eva hommikul Kirde-Eestis 21\u201323 kraadi laup\u00e4evase 18\u201321 kraadi vastu). Seega andis eelmise p\u00e4eva soojust talletanud maapind hea \u201el\u00e4htepositsiooni\u201c veelgi suuremaks kuumuseks pealel\u00f5unal. <\/p>\n

Ilm oli peaaegu selge nagu p\u00e4ev varemgi, vaid v\u00e4heste kiudpilvedega. Ent hommikust saati n\u00e4itasid EMHI meterovaatlused Ida-Eestis tugevat sudu v\u00f5i p\u00f5uavinet, mille tulemusena n\u00e4htavus oli vaid 4\u20138 km (veel laup\u00e4eval \u00fcsna tavap\u00e4rane 13\u201330 km). Selle p\u00f5hjuseks oli \u00f5huvooluga kagust Eestisse j\u00f5udnud hiiglaslike metsatulekahjude suits Volga \u00e4\u00e4rest. Viimase liikumist v\u00f5imaldas poolteist \u00f6\u00f6p\u00e4eva ette n\u00e4ha Soome Meteoroloogiainstituudi \u00f5hukvaliteedi mudel SILAM<\/a>.<\/p>\n

\u00d6\u00f6l vastu p\u00fchap\u00e4eva t\u00f5usiski \u00fclipeenete tahkete osakeste (diameetriga alla 2,5 \u03bcm) kontsentratsioon Eesti Keskkonnauuringute keskuse andmeil Eesti \u00f5hus v\u00e4ga k\u00f5rgele ja saavutas maksimumi pealel\u00f5unal: 60\u201370 mikrogrammi kuupmeetris ning Narvas<\/a> \u00fcle 100 mikrogrammi kuupmeetris. Tavaline suvine tase on maapiirkondades alla 10 ja linnades paark\u00fcmmend mikrogrammi kuupmeetris). <\/p>\n

P\u00f5lengute teine tunnusaine s\u00fcsinikoksiid ehk vingugaas t\u00f5usis 600\u2013800 mikrogrammini kuupmeetris ehk umbes 5 korda \u00fcle maapiirkondade fooni. Vaid Eesti \u00e4\u00e4rmises l\u00e4\u00e4neosas, Vilsandi seirejaamas, ei t\u00e4heldatud ebatavaliselt k\u00f5rget saastetaset. Vingugaasi p\u00e4rast ei olnud vaja muret tunda.<\/p>\n

S\u00fcsinikoksiidi kontsentratsioon j\u00e4i kaugele alla ohtlikku taset, milleks on Euroopa Liidus m\u00e4\u00e4ratud 10 milligrammi ehk 10 000 mikrogrammi kuupmeetris. Kuid \u00fclipeente tahkete osakeste \u00f6\u00f6p\u00e4evane piirkontsentratsioon 25 mikrogrammi kuupmeetris sai Ida-Eestis oluliselt \u00fcletatud, mis t\u00e4hendab juba terviseriski krooniliste hingamisteede haigustega inimestele.<\/p>\n

Samas t\u00e4hendab suitsune, seega halvemini l\u00e4bi paistev \u00f5hk ka maapinnale j\u00f5udva p\u00e4ikesekiirguse n\u00f5rgenemist. Selle tulemusena saab maapind v\u00e4hem soojust ja p\u00e4evased temperatuurid j\u00e4\u00e4vad madalamaks kui ennustab mudel – see ei \u201eoska\u201c arvestada niisuguste asjadega nagu ebatavaliselt suitsune \u00f5hk. <\/p>\n

Niisiis on v\u00f5imalik, et HIRLAM oli tavaliste s\u00fcnoptiliste ennustuste raames t\u00e4iesti adekvaatne, aga Eestis nurjas soojarekordi p\u00fcstitamise metsatulekahjude suits. Ent teiselt poolt, k\u00f5rgemate \u00f5hukihtide suitsus neelduv kiirgus soojendab neid, tugevdades k\u00f5rgr\u00f5hkkonnas niikuinii valitsevat ja \u00f5husaaste (ka suitsu enda) p\u00fcstsuunalist hajumist p\u00e4rssivat temperatuuri inversiooni. Erakorralised saasteepisoodid avaldavad m\u00f5ju ilmale ja sealtkaudu tagasim\u00f5ju iseendale, mida praegused ilmamudelid veel ei arvesta.<\/p>\n

Kaheksandal augustil kokkusattunud ekstreemsed atmosf\u00e4\u00e4riolud \u2013 kuum \u00f5humass, metsatulekahjude suits ning \u00a0\u00fcliv\u00f5imas \u00e4ikesetorm \u2013 vajavad p\u00f5hjalikumat teaduslikku uurimist. Vaja on v\u00e4lja selgitada, kui suurel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutas suits \u00f5hutemperatuure maapinnal ja k\u00f5rgemal ning kas sellel oli ka mingi m\u00f5ju kujunenud \u00e4ikesetormile, mille j\u00e4rel l\u00e4\u00e4nest saabunud suhteliselt puhas \u00f5humass suitsuvinele j\u00e4rsu l\u00f5pu tegi.<\/p>\n

Seda k\u00f5ike selleks, et edaspidi taolisi olukordi t\u00e4psemini ette n\u00e4ha. Vahendid selleks on v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise j\u00e4rgus: ilmannustusmudelites tuleb arvesse v\u00f5tta saasteained \u00f5hus, mis p\u00e4ikesekiirguse neelamise, pilvede tekke ja muude protsesside kaudu m\u00f5jutavad ilma ja \u00f5humasside liikumist. Samad \u00f5humassid aga liigutavad saasteaineid. <\/p>\n

Seega on tegemist kahepoolse tagasim\u00f5juga, mille arvesse v\u00f5tmine t\u00e4hendab ilmaprognoosi mudelite arendamist tervikliku \u00f5hukeskkonna mudeli suunas. See on ka T\u00dc F\u00fc\u00fcsika Instituudi <\/a>kandev uurimisteema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Marko Kaasik, T\u00dc F\u00fc\u00fcsika Instituudi \u00f5husaaste modelleerimise vanemteadur. P\u00fchap\u00e4eval, 8. augusti \u00f5htul liikus \u00fcle Eesti l\u00f5unast p\u00f5hja harukordselt v\u00f5imas ja kiire \u00e4ikesetorm, mis rikkus hooneid, j\u00e4ttis k\u00fcmneid tuhandeid majapidamisi elektrita ja l\u00f5petas \u00fcrituse naelana m\u00f5eldud Ukraina ansambli Haidamaky kontserdilavalt katuse rebides Viru Folgi enneagselt. Eesti l\u00f5unapiirilt p\u00f5hjarannikule j\u00f5udmiseks kulus tormil vaid kaks tundi. Eesti Meteoroloogia […]<\/p>\n","protected":false},"author":383,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-6460","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kliima","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6460","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/383"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6460"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6460\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6460"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6460"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6460"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}