{"id":6621,"date":"2010-08-13T13:54:38","date_gmt":"2010-08-13T10:54:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=6621"},"modified":"2011-08-08T23:16:37","modified_gmt":"2011-08-08T20:16:37","slug":"jahedam-elu-linnas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=6621","title":{"rendered":"Jahedam elu linnas"},"content":{"rendered":"
Suvi linnas v\u00f5ib olla l\u00e4mmatav, seda eelk\u00f5ige kuuma asfaldi ja umbset \u00f5hku puhuvate konditsioneeride t\u00f5ttu. Siiski on \u00f5igete pindmaterjalide ja taimestikuga v\u00f5imalik keskkonda jahutada, tehes elu ka odavamaks ja rohelisemaks,\u00a0v\u00e4idab Roland Ennos.<\/strong><\/div>\n

Paljudele t\u00e4hendab t\u00e4iuslik suvi liivasel rannal varbaidpidi vees sulistamist, pargis j\u00e4\u00e4tist limpsides jalutamist v\u00f5i j\u00e4\u00e4k\u00fclma \u00f5lle lahtikorkimist, nuusutades \u00f5hus olevat grill-liha l\u00f5hna. Kuid elades linnas, nagu seda teeb pool Maa elanikkonnast, v\u00e4hendab keskkond v\u00f5imalust suve t\u00f5eliselt nautida. Linnas on kuum, l\u00e4rmakas ning ka \u00f5hukvaliteet pole kiita ning tormide ajal on suurem t\u00f5en\u00e4osus \u00e4kilisteks \u00fcleujutusteks. Elades linnas tarbime me pidevalt suures koguses energiat, et suvel oma keskkonda jahutada ja talvel soojendada. Linnade muutmine paremaks ning j\u00e4tkusuutlikumaks elukohaks on seet\u00f5ttu keskkonnauuringute p\u00f5hieesm\u00e4rgiks, kuid selle saavutamisele saavad suuresti kaasa aidata ka f\u00fc\u00fcsikud, sest paljud linnakeskkonna probleemid on paremini m\u00f5istetavad just f\u00fc\u00fcsikalistes terminites.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kuum ja mitte nii kuum.<\/p><\/div>\n

F\u00fc\u00fcsikud \u00fcle kogu maailma, eriti keskkonnaf\u00fc\u00fcsika ja meteoroloogia alal t\u00f6\u00f6tavad teadlased, teevad pidevalt koost\u00f6\u00f6d teiste erialade teadlastegaet \u00f5ppida tundma linnade m\u00f5ju keskkonnale ning panna paika nende nn. ‘rohelisus’. Linnade \u00fcks t\u00e4htsamaid keskkonna omadusi on ‘linna soojussaar<\/a>,’ mille kohaselt on linnastunud alad kuumemad kuid neid \u00fcmbritsevad alad. See on reaalne probleem, mis kliimamuutusega \u00fcha enam suureneb. Just seet\u00f5ttu ongi sellest saanud \u00fcks p\u00f5hilisi uurimisteemasid.<\/p>\n

Linna soojussaar<\/h3>\n

Temperatuur linnas on tavaliselt ligi neli kraadi k\u00f5rgem \u00fcmbritsevate alade omast ning nende kasvades suureneb ka erinevus. Et selle p\u00f5hjust m\u00f5ista, tuleb uurida kahe ala energiabilansse(Joonis 1). Kuigi k\u00fctmine, konditsioneerid ning transport toodavad k\u00f5ik linnades energiat, moodustab nende osakaal k\u00f5igest pisikese osa linna energiabilansist – k\u00f5igest 50 V\/m2<\/sup>. Talvel \u00fcletab selle P\u00e4ikeselt tulev energia, mis n\u00e4iteks \u00dchendkuningriigis ulatub 800 V\/m2<\/sup>. \u00a0Seega on erinevus linna ja maapiirkonna temperatuuride vahel p\u00f5hjustatud enamasti P\u00e4ikeselt saadud energia edasisest teekonnast kahes keskkonnas.<\/p>\n

Maapiirkondades peegeldab taimestik umbes veerandi neile langevast l\u00fchilainelisest kiirgusest (n\u00e4htav valgus v\u00f5i veel v\u00e4iksemad lainepikkused. Kolmveerandist kiirgusest, mille taimed neelavad, l\u00e4heb suur osa energiat vee aurustamiseks lehtedelt – niiskuskadu. See jahutab taimestikku, mis seet\u00f5ttu kiirgab vaid v\u00e4heses koguses pikalainelist kiirgust(infrapuna) ning veelgi v\u00e4iksem osa energiast kulub konvektsiooni l\u00e4bi \u00f5hu ning konduktsiooni l\u00e4bi maapinna soojendamiseks.<\/p>\n

Linnades, kus taimestik on suures osas teede ning ehitistega asendatud, muutub energiasaldo dramaatiliselt. Tumedad kunstlikud materjalid peegeldavad v\u00e4hem ning neelavad rohkem kiirgusest kui taimestik. V\u00e4iksem albeedo<\/a> t\u00e4hendab aga seda, et k\u00f5igest 10% p\u00e4ikesekiirgusest peegeldub tagasi atmosf\u00e4\u00e4ri. See protsent on isegi v\u00e4iksem paljude k\u00f5rghoonetega linnades kus valgus peegeldatakse alla nn. linnakanjonitesse. Pea kogu see energia kulub kuivade teede ja katuste soojendamiseks, kus see kas tellistes salvestatakse v\u00f5i kulub \u00f5hu soojendamiseks, t\u00f5stes seel\u00e4bi p\u00e4eval pindade ja \u00f5hu temperatuuri palju k\u00f5rgemaks kui see on \u00fcmbritsevates maapiikondades.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Energia liikumine maa- ning linnapiirkondades. Linnad peegeldavad ja arustavad v\u00e4hem, kuid juhivad rohkem soojust ning salvestavad seda ka \u00f6\u00f6deks hoonete materjalis. Energiavoo suurused kujutistel on v\u00f5rdelised noolte laiusega.<\/p><\/div>\n

\u00d6\u00f6siti v\u00f5ib temperatuurierinevus maapiirkonna ja linnade kuumasaarte vahel muutuda veelgi m\u00e4rgatavamaks. Linnad jahtuvad aeglasemalt sest palju soojust j\u00e4\u00e4b hoonetesse, kust see aeglaselt \u00f6isesse \u00f5hku imbub. Linnas on ka rohkem saastet, mis pikalainelist kiirgust l\u00e4bi ei lase.<\/p>\n

K\u00f5ik see p\u00f5hjustab linnaelanikele suuri probleeme. \u00a0Linna \u00f5hutemperatuuri erinevus maapiirkonna omast, mis suurlinnades nagu London v\u00f5ib ulatuda ka kuni 7 kraadini, muudab linnad suveajal v\u00e4hem mugavateks elukohtadeks. K\u00f5rgustesse ulatuvad temperatuurid suurendavad haigusjuhtumite arvu ning v\u00f5ivad kuumalainete ajal ka surma p\u00f5hjustada. Arvatakse, et 2003. aasta kuumalaine t\u00f5ttu suri Euroopas \u00fcle 35 000 inimese, enamik neist linnades. Linnade kuumasaar muudab need ka v\u00e4hem j\u00e4tkusuutlikuks, sest see suurendab \u00f5hu jahutamiseks kuluva energia kogust – energia, mis lihtsalt \u00f5hku pumbatakse ning mis olukorda ainult halvendab. \u00d5nneks aga on f\u00fc\u00fcsika suutnud n\u00e4idata, et linna kuumasaare m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks sobib kaks v\u00e4ga erinevat vahendit: ‘jahedate’ pindade kasutamine ning taimestiku ehk ‘rohelise infrastruktuuri’ osakaalu suurendamine.<\/p>\n

Jahedad pinnad<\/h3>\n

Hoonete ja teede albeedo suurendamine on v\u00f5te, mida on Vahemere piirkonnas juba sajandeid kasutatud, selle elavaks n\u00e4iteks on valgete hoonetega k\u00fclad Kreekas, L\u00f5una-Itaalias ja Hispaanias. Californias asuvas Lawrence Berkeley Laboratooriumis<\/strong> uuris selle meetodi efektiivsust Urban Heat Island Research Group<\/strong>, mida juhib f\u00fc\u00fcsik Hashem Akbari<\/strong>. Katuse pinna jahutav efekt s\u00f5ltub selle peegeldavatest ja kiirgavatest omadustest – selle v\u00f5imest peegeldada l\u00fchikese lainepikkusega kiirgust nagu n\u00e4htav valgus ja infrapuna l\u00e4hedasi laineid ning kiirata soojuskiirgust suurtel infrapuna lainepikkustel. Kuigi standardsed valgeks v\u00f5\u00f5batud pinnad on jahutamiseks head, on v\u00f5imalik valmistada ka keskmise ja tumeda tooniga v\u00e4rvitud jahedaid pindasid, mis katustel paremad v\u00e4lja n\u00e4eksid. Seesuguste pindade valmistamiseks lisatakse peegeldavale aluskihile lisaks valget titaandioksiidi v\u00f5i keskmise peegeldava omadusega tumedamat pigmenti, n\u00e4iteks raudoksiidpunast v\u00f5i per\u00fcleeni<\/a> musta. Juba 1999. aastal n\u00e4itas Akbari t\u00f6\u00f6grupp, et seesugused jahedad pinnad v\u00f5ivad Californias katuste ja k\u00f5nniteede tipptemperatuuri alandada viiek\u00fcmnelt kraadilt kolmek\u00fcmne kraadini.<\/p>\n

Sama t\u00f6\u00f6grupp on uurinud ka nende pindade kasutamisk\u00f5lbulikkust individuaalhoonetes. Esmalt v\u00f5rdlesid teadlased tavaliste hoonete soojuskasutusi identsete jahedast materjalist katustega hoonete omadega. Katsed n\u00e4itasid, et suvel v\u00e4hendavad jahedad pinnad konditsioneerile kuluva energia maksumust 20-30% v\u00f5rra. Need katsed ei v\u00f5tnud aga arvesse akumuleeruvat jahutavat efekti, mis v\u00f5ib olla terves linnas jahutavate materjalide suures koguses kasutamise tagaj\u00e4rjeks.<\/p>\n

Uurimaks jahutavate materjalide m\u00f5ju linna kuumasaarele pidi Akbari t\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutama kaudsemaid meetodeid, sest ilmselgelt pole v\u00f5imalik viia l\u00e4bi kontrollitud eksperimentaalset uurimust v\u00f5rreldes kahte identset linna, mille ainsaks erinevuseks oleks kasutatavate pindmaterjalide t\u00fc\u00fcp. Seega pidid teadlased Los Angelese temperatuuri hoopiski kunstlikult looma, kasutades selleks kompleksseid ning arvutiv\u00f5rgustike abil loodud regionaalseid kliimamudeleid. Arvutustest selgus, et kui k\u00f5ik teed ja hooned oleksid kaetud praegusega v\u00f5rreldes 30% suurema albeedoga materjalidega, saaks linna kuumasaare temperatuuri alandada kuni kahe kraadi v\u00f5rra. See v\u00e4hendaks konditsioneerimisega seotud kulutusi 2-3% v\u00f5rra.<\/p>\n

Hooned puude varjus<\/h3>\n

Potentsiaalselt veelgi efektiivsem linna kuumasaare \u00e4ra hoidmise meetod on aga linnade albeedo ja ka aurustava jahutamise osakaalu suurendamine taimestiku ja vee abil. Ka see meetod on juba pikalt kasutuses olnud just Vahemere piirkonna linnades, kus asuvad jahedamad puude varjus olevad v\u00e4ljakud, mida omakorda jahutavad purskkaevud.<\/p>\n

Ameerika \u00dchendriikide teadlased, nii Akbari t\u00f6\u00f6grupp kui ka \u00dchendriikide P\u00f5llumajandusministeeriumi Metsateenuste<\/strong>(Forest Service of the United States Department of Agriculture, USDA) t\u00f6\u00f6grupp, mida juhib David Nowak<\/strong>, on siiani keskendunud puude varjust tuleneva hoonete konditsioneerkulude v\u00e4hendamise efektile. Katsed ja arvutimodelleeringud on n\u00e4idanud, et strateegilistesse kohtadesse istutatud suured puud hoonete l\u00f5una- ja l\u00e4\u00e4nek\u00fcljel v\u00e4hendavad neid kulusid kuni 30% v\u00f5rra. Siiski on nende uuritud linnas Chicagos juba olemasolevate puude jahutav efekt k\u00f5igest 4-5%, seda v\u00e4hese taimestiku t\u00f5ttu linnas, eriti just rohkete hoonetega aladel.<\/p>\n

Saksamaa ja Kanada teadlased on keskendunud aga alternatiivile: hoonete katuste nn. roheliseks muutmisel. 2008. aasta uuringud, mille viis l\u00e4bi Brad Brass<\/strong> ning tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm Toronto \u00dclikooli Keskkonnakeskusest<\/strong> n\u00e4itas, et roheliste katuste kasutamine v\u00f5ib konditsioneerkulusid \u00fchekorruselistes hoonetes v\u00e4hendada kuni 70% v\u00f5rra, sest taimestik jahutab katust niiskuskao abil ning pinnas on all asuvate ruumide suhtes isoleeriv. See number kahaneb kahe- ja kolmekorruseliste hoonete puhul aga vastavalt 30 ja 20 protsendini.<\/p>\n

Alleed<\/h3>\n

Raskemaks on osutunud aga taimestiku efektiivsuse m\u00e4\u00e4ramine linna enda jahutamisel. Taimestik suurendab nii albeedot kui ka aurustava jahutuse osakaalu kuid kuna lehti on palju ja need asuvad erinevatel k\u00f5rgustel on seda regionaalsetes kliimamudelites raske esitada. \u00dche katse viisid l\u00e4bi aga Limor Shashua-Bar<\/strong> ning Milo Hoffman<\/strong> Iisraeli Technioni nimelisest Tehnoloogiainstituudist<\/strong>, kes leidsid, et paljude puudega \u00e4\u00e4ristatud t\u00e4navad Tel Avivis omasid 4 kraadi v\u00f5rra v\u00e4iksemat temperatuuri kui \u00fcmbritsevad alad. Puude efekti ei saanud simuleerida teadlased aga mitte t\u00e4pse mudeli abil, vaid pidid selleks lihtsalt v\u00e4hendama maapinnale langeva kiirguse hulka 40% v\u00f5rra.<\/p>\n

Botaanik Sebastian Leuzingeri<\/strong> ning meteoroloog Roland Vogti <\/strong>juhitud teadlaster\u00fchm \u0160veitsi Baseli \u00dclikoolist <\/strong>kasutas tagaj\u00e4rgede uurimiseks teist meetodit: helikopteri k\u00fclge kinnitatud k\u00f5rgresolutsioonilise soojuskaamera kasutamist. Teadlased m\u00f5\u00f5tsid Baseli linnaosade pinnatemperatuure 25 soojakraadiga kuumal suvep\u00e4eval. Nende m\u00f5\u00f5tmiste kohaselt olid t\u00e4navate temperatuurid 37 kraadi ning katuste omad 45 kraadi juures. Puude juures oli temperatuur aga k\u00f5igest 25 kraadi ning veekogude juures isegi 18 kraadi. P\u00f5him\u00f5tteliselt saaks neid m\u00f5\u00f5tmistulemusi kasutada regionaalsetes kliimamudelites, mille abil siis puude efekti \u00f5hutemperatuurile uurida saaks. Siiski ignoreeriks see aga puuv\u00f5rede k\u00f5rgust: \u00fclemised oksad varjavad alumisi, mist\u00f5ttu seal on temperatuur veelgi madalam. Seega on puud veelgi jahutavamad kui soojuskaamera m\u00f5\u00f5tmistest selgub.<\/p>\n

Selle probleemi lahendamiseks kasutas Manchesteri \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00fc\u00fcpilise taimestiku, hoonete ja teede pinnatemperatuuri arvutamiseks lihtsat energiabilansi mudelit(Joonis 2). Mudelist selgus, et taimestik on veelgi efektiivsem kui seda n\u00e4itab Baselis tehtud uurimus. Kuumadel p\u00e4evadel oli puudega kaetud alade maksimaalne temperatuur 18-25 kraadi jahedam kuit\u00e4navatel ja hoonete juures.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas konkreetse n\u00e4itena Suur-Manchesteri piirkonna \u00dchendkuningriigis, mis sisaldab nii Manchesteri ennast kui ka selle eeslinnu. Esmalt kategoriseeriti aerofotode abil alade taimestikumustrid ning leiti, et 59% Manchesterist katab niiskuskaoga taimestik. Loomulikult ei olnud pinnast kattev taimestik ning seega ka mudeli poolt ennustatud pinnatemperatuurid, tervel alal samasugused. Rohke hoonestusega alad, n\u00e4iteks kesklinn, omasid alla 30% taimestiku osakaalu ning olid ka kuni 13 kraadi kuumemad kui rohelised alad.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Niiskuskao eba\u00fchtlane jaotumine Suur-Manchesteris, \u00dchendkuningriigis.<\/p><\/div>\n

Teise olulise asjana peaksid teadlased v\u00e4lja selgitama puude ning murukatte jahutava efekti \u00fcksteisega v\u00f5rreldes. Parim viis selle saavutamiseks oleks pindade energiabilansi otsene j\u00e4lgimine. Et taimed end niiskuskao abil ise jahutavad ning vee aurustumise toimumise kiirusel on konstantne v\u00e4\u00e4rtus 2,43 kJ\/g, siis on taime t\u00f5ttu tekkiv jahtumine v\u00f5rdeline selle veekao kiirusega. V\u00f5iks eeldada, et puud pakuvad rohkem jahutust kui murupind, sest nende lehed on pinnasest k\u00f5rgemal ning peaksid seega vett kiiremini kaotama. Teisalt peavad puud aga seda vett gravitatsiooni kiuste \u00fcles lehtedeni pumpama. Keskkonnaf\u00fc\u00fcsikud ning botaanikud on t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja meetodeid veekao m\u00f5\u00f5tmiseks, mille abil selle k\u00fcsimuse lahendamine v\u00f5imalikuks v\u00f5ib saada.<\/p>\n

Murupinna veekao m\u00f5\u00f5tmiseks on parim viis murum\u00e4tas kinnitada tundlikule kaalule ning m\u00f5\u00f5ta kaalukadu p\u00e4evas. Puude veekadu m\u00f5\u00f5detakse\u00a0 taimemahla voolamise m\u00f5\u00f5dikutega, milleks on elektriliselt kuumutatud ‘kraed’, mis soojust v\u00e4lja annavad ning mis puu sees voolava taimemahla soojendamiseks p\u00fc\u00fct\u00fcve k\u00fclge kinnitatakse. Seadmed k\u00f5rgemal t\u00fcve k\u00fcljes j\u00e4lgivad sealset temperatuuri, t\u00e4nu millele saab arvutada vee voolukiirust ning ruumala t\u00fcves. Nende meetodite abil on mitmed uurimisgrupid leidnud, et nii metsad kui ka murupinnaga kaetud alade aurustava jahutamise n\u00e4itajaks on 100-200 V\/m2<\/sup>. Selline informatsioon linnade muru ja puude kohta aga puudub ning pole ka teada p\u00f5ua m\u00f5ju nendele numbritele, mist\u00f5ttu eksperimentaalt\u00f6\u00f6d on vaja kiiremas korras.<\/p>\n

Puhkus p\u00e4ikesel\u00f5\u00f5mast<\/h3>\n

Taimestiku viimase eelisena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua puhkamiseks m\u00f5eldud jahutavad oaasid. Paljud uuringud on v\u00f5rrelnud temperatuure parkides neid \u00fcmbritsevate teede temperatuuridega ning leidnud, et(v\u00e4lja arvatud tuulistel p\u00e4evadel) erinevus on v\u00e4ike – tavaliselt alla 1 kraadi – sest soe tuul liigub \u00fcmbritsevatelt aladelt otse parki. Miks me siis pargis end paremini tunneme ning mis efekt puudel on? Nendele k\u00fcsimustele vastamiseks tuleb arvestada inimese enda soojusbilanssi. Puhkeseisundis toodab inimese keha soojust kiirusega umbes 60 V\/m2<\/sup> meie kehapinnast. See, kui kuumana me end tunneme, s\u00f5ltub sellest, kui h\u00e4sti me selle soojuse oma keskkonda \u00e4ra saame anda. \u00dcllatavalt aga, v\u00e4lja arvatud v\u00e4ga suurte tuulte korral, kaotame me konvektsiooni abil v\u00e4ga v\u00e4he sellest soojusest, k\u00f5igest umbes 9 vatti ruutmeetri kohta ning 15 vatti ruutmeetri kohta aurustumise kaudu hingamise t\u00f5ttu. Ent iga keha kiirgab ka l\u00e4hi-infrapuna lainepikkusi kiirusel, mis on v\u00f5rdeline keha enda temperatuuri neljanda astmega, kuid neelab ka sama kiirgust \u00fcmbritsevast keskkonnast. Seega, kui meid \u00fcmbritsev \u00f5hk on jahedam kui 37 kraadi, anname me rohkem soojust \u00e4ra kui saame.Pargis tunneme end h\u00e4sti sest meid \u00fcmbritsevad jahedad lehed. Avatud t\u00e4naval tunneme me end halvasti kahel p\u00f5hjusel: esiteks, meie keha neelab 120 V\/m2<\/sup> suurust lisasoojust P\u00e4ikeselt tuleva l\u00fchilainekiirguse n\u00e4ol; teiseks, ka \u00fcmbritsev asfalt on kuumem ning v\u00e4hendab meie soojuskiirgust 6 V\/m2<\/sup> iga \u00fche kraadise temperatuurivahe kohta.<\/p>\n

P\u00e4ikese suhtelise olulisuse uurimiseks v\u00f5rreldes varjuliste paikadega \u00fcmbritsevatel aladel viidi 2009. aastal l\u00e4bi lihtne eksperiment. Selleks j\u00e4lgiti muru- ning betoonkatte kohal olevat kiirgustemperatuuri, mis olid siis vastavalt t\u00e4ieliku p\u00e4ikesepaiste v\u00f5i varju k\u00e4es. Varju korral v\u00e4henes maksimaalne kiirgustemperatuur kuni 9 kraadi v\u00f5rra. Et inimesed kipuvad end rohkem kui 24 kraadise kiirgustemperatuuri juures halvasti tundma on selge, et varjulisusel on inimeste heale enesetundele suur m\u00f5ju, kinnitades seega puude t\u00e4htsust linnapildis.<\/p>\n

Poliitika m\u00f5jutamine<\/h3>\n

K\u00f5ik need uurimused aitavad koostada terviklikku pilti linnaelu paremaks muutmise viisides: t\u00e4navakeskkonna paremaks muutmisel on k\u00f5ige suurem potentsiaal puudel. Jahedad pinnad, rohelised katused ja isegi taimestikuga kaetud seinad parandavad aga individuaalsete hoonete m\u00f5ju keskkonnale. Siiski on teha j\u00e4\u00e4nud veel suur hulk uurimust\u00f6\u00f6d. Me ei tea mis puuliigid oleks linnade jahutamiseks ning saasteosakeste p\u00fc\u00fcdmiseks parimad; kas \u00fcksik suur puu on parem kui mitu v\u00e4ikest puud v\u00f5i kas heitlehised puud on paremad kui igihaljad. Samuti ei tea me ka kuidas muutub erinevate taimestiku t\u00fc\u00fcpide efektiivsus kliimamuutuse korral.<\/p>\n

Sellele vaatamata teame me piisavalt, et m\u00f5jutada poliitikat. USDA Metsateenuste teadlased ennustasid koost\u00f6\u00f6s majandusteadlastega puude istutamise majanduslikku kasumit – energiakulude v\u00e4hendamisest kuni saaste t\u00f5ttu tekkivatele haigustele kuluva raha v\u00e4hendamiseni. Nende saadud majanduslik mudel, nn. iTree mudel n\u00e4itab, et iga istutamisse ja taimede hooldamisse pandud dollariga s\u00e4\u00e4stetakse viis dollarit. New Yorgis istutatakse selle mudeli ning linnapea Michael Bloombergi toetuse t\u00f5ttu igal aastal 20 000 t\u00e4navapuud. Ka Londoni linnapea Boris Johnson kavatseb viia l\u00e4bi plaani, mille kohaselt tema linnapeaks oleku ajal istutatakse igal aastal 10 000 puud. Lisaks puudele t\u00e4hendab roheliste katuste f\u00fc\u00fcsikaline ja majanduslik kasu, et neid luuakse aastast aastasse \u00fche rohkem. On hea n\u00e4ha, et f\u00fc\u00fcsikud annavad oma panuse meie linnade roheliseks muutmisesse, mist\u00f5ttu meil neis parem elada on.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Suvi linnas v\u00f5ib olla l\u00e4mmatav, seda eelk\u00f5ige kuuma asfaldi ja umbset \u00f5hku puhuvate konditsioneeride t\u00f5ttu. Siiski on \u00f5igete pindmaterjalide ja taimestikuga v\u00f5imalik keskkonda jahutada, tehes elu ka odavamaks ja rohelisemaks,\u00a0v\u00e4idab Roland Ennos. Paljudele t\u00e4hendab t\u00e4iuslik suvi liivasel rannal varbaidpidi vees sulistamist, pargis j\u00e4\u00e4tist limpsides jalutamist v\u00f5i j\u00e4\u00e4k\u00fclma \u00f5lle lahtikorkimist, nuusutades \u00f5hus olevat grill-liha l\u00f5hna. Kuid […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-6621","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kliima","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6621","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6621"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6621\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6621"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6621"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6621"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}