{"id":6631,"date":"2010-08-12T12:43:03","date_gmt":"2010-08-12T09:43:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=6631"},"modified":"2010-08-26T19:01:59","modified_gmt":"2010-08-26T16:01:59","slug":"esa-avaldas-orbitaaleksperimentide-teekaardi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=6631","title":{"rendered":"ESA avaldas orbitaaleksperimentide teekaardi"},"content":{"rendered":"<p><strong>Euroopa Kosmoseagentuur avaldas sellel n\u00e4dalal 2015. ja 2025. aastate vahel planeeritavate kosmosemissioonide -ning tehnoloogiate arendamise teekaardi.<\/strong><\/p>\n<p>Kosmoloogia, osakestef\u00fc\u00fcsika ning astrof\u00fc\u00fcsika on j\u00e4rjest enam kokku sulandumas ning pelgalt maapealsetest eksperimentidest universumi m\u00f5istmiseks enam ei piisa. Seet\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rdutakse f\u00fc\u00fcsika fundamentaalsetele k\u00fcsimustele vastamiseks j\u00e4rjest enam kosmosemissioonide poole. Teadlased on sattunud justkui n\u00f5iaringi. <div id=\"attachment_6634\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/Euclide1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-6634\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/Euclide1-300x225.jpg\" alt=\"\" title=\"Euclide1\" width=\"300\" height=\"225\" class=\"size-medium wp-image-6634\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/Euclide1-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/Euclide1-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/Euclide1.jpg 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-6634\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus Thales Alenia Space'i ja EADS Astrium kontseptsioonist Euclid'i disainimisel. Graafika: ESA<\/p><\/div><\/p>\n<p>Universumi struktuuri paremaks m\u00f5istmiseks on neil vaja suuremaid teadmisi alusteadusest, ent f\u00fc\u00fcsikast paremini arusaamiseks on neil vaja parandada oma arusaamist universumi struktuuri loomusest endast. Fundamentaalf\u00fc\u00fcsika on t\u00e4nap\u00e4eval taandunud kahele suurele sambale.Esiteks on \u00fcldrelatiivsus, mis kirjeldab, kuidas massid teineteisega l\u00e4bi gravitatsiooni reageerivad. Ning teiseks kvantmehaanika v\u00f5i t\u00e4psemalt standardmudel, mis kirjeldab fundamentaalosakeste vahelisi vastastikuseid toimeid. Kuid need ei p\u00f5imu teineteisega, vaid seisavad eraldi. Paljud teadlased loodavad, et kosmose ekstreemsetes tingimustes on v\u00f5imalik kvantteooria ja relatiivsuse vahet v\u00e4hendada.<\/p>\n<p>Lisaks f\u00fc\u00fcsika fundamentaalsete aluste kontrollimisele sisaldab programm ka gravitatsioonilainete ning nende allikate otsingut, kvantmehaanika eksperimentide kosmoses tegemist, tumeaine ning tumeenergia olemuse selgitamist ning antiaine otsinguid. <\/p>\n<p>Teekaardis p\u00e4lvivad t\u00e4helepanu\u00b7:<\/p>\n<p>1) Lisa Pathfinder &#8211; Pelgalt 30 cm pikkune 2012. orbiidile saadetav satelliit aitab ette valmistada ning katsetab ambitsioonika LISA missiooni tehnoloogiat. ESA ja NASA \u00fchisprojekti LISA eesm\u00e4rgiks on gravitatsioonilainete avastamine. LISa hakkab koosnema kolmest satelliidist, mis tiirlevad kolmnurgakujuliselt, kusjuures kolmnurga iga k\u00fclg on viie miljoni kilomeetri pikkune. Satelliidi grupp toimib hiiglasliku interferomeetrina ning peaks olema suuteline avastama m\u00f6\u00f6duvate gravitatsioonilainete poolt p\u00f5hjustavaid aegruumi deformatsioone. Gravitarsioonilained ise on \u00fcks \u00fcldrelatiivsusteooria p\u00f5hilisi ennustusi.<\/p>\n<p>2) MICROSCOPE &#8211; ESA ja Prantsuse Kosmoseagentuuri (CNES) \u00fchisprojekt, mille eesm\u00e4rgiks on gravitatsioonilise massi ja inertsmassi vahelise v\u00f5rdsuse ehk ekvivalentsuse printsiibi kinnitamine. Ekvivalentsuse printsiip on \u00fcldrelatiivsuse \u00fcks p\u00f5hialuseid ning eksperiment on nii tundlik, et v\u00f5ib v\u00f5imaldada uute j\u00f5udude avastamist, mis v\u00f5iks aidata kvantteooriat ning relatiivsust \u00fchendada. MICROSCOPE plaanitakse orbiidile saata 2012. aasta l\u00f5pus.<\/p>\n<p>3) ACES &#8211; ACES koosneb uue p\u00f5lvkonna aatomkelladest, mis paigutatakse Rahvusvahelise Kosmosejaama pardale 2013. aastal. Mikrogravitatsioon v\u00f5imaldab Maa poolt tekitava gravitatsioonilise punanihke t\u00e4pseid m\u00f5\u00f5tmisi ning aja jooksul m\u00f5\u00f5ta ka teistes fundamentaalsetes konstantides esinevaid variatsioone.<\/p>\n<p>4) EUCLID &#8211; ESA uurib missiooni v\u00f5imalikust 2017. v\u00f5i 2018. aastal orbiidile saatmiseks. Kosmoseteleskoop hakkaks uurima galaktikate paiknemist universumis. Tavalise aine v\u00f5ngete vaatlus ning n\u00f5rga gravitatsiooni l\u00e4\u00e4tse n\u00e4htuse kasutamine aitab hinnata universumis leiduva tumeaine ja tumeenergia hulka. <\/p>\n<p>Allikas:<br \/>\nESA <a href=\"http:\/\/sci.esa.int\/science-e\/www\/object\/doc.cfm?fobjectid=47597\">Fundamentaalf\u00fc\u00fcsika teekaart<\/a> (pdf) <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopa Kosmoseagentuur avaldas sellel n\u00e4dalal 2015. ja 2025. aastate vahel planeeritavate kosmosemissioonide -ning tehnoloogiate arendamise teekaardi. Kosmoloogia, osakestef\u00fc\u00fcsika ning astrof\u00fc\u00fcsika on j\u00e4rjest enam kokku sulandumas ning pelgalt maapealsetest eksperimentidest universumi m\u00f5istmiseks enam ei piisa. Seet\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rdutakse f\u00fc\u00fcsika fundamentaalsetele k\u00fcsimustele vastamiseks j\u00e4rjest enam kosmosemissioonide poole. Teadlased on sattunud justkui n\u00f5iaringi. Universumi struktuuri paremaks m\u00f5istmiseks on neil [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-6631","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6631","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6631"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6631\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6631"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6631"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6631"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}