{"id":67369,"date":"2015-03-23T12:17:23","date_gmt":"2015-03-23T09:17:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=67369"},"modified":"2015-03-27T12:34:54","modified_gmt":"2015-03-27T09:34:54","slug":"kuidas-curiosity-marsi-kive-uurib","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=67369","title":{"rendered":"Kuidas Curiosity Marsi kive uurib?"},"content":{"rendered":"<p>Neil p\u00e4evil anti teada, et marsikulgur Curiosity\u00a0<a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/MarsroverCuriosity.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-67371\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/MarsroverCuriosity-300x169.jpg\" alt=\"MarsroverCuriosity\" width=\"300\" height=\"169\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/MarsroverCuriosity-300x169.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/MarsroverCuriosity.jpg 1000w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>on leidnud Marsil l\u00e4mmastikku, kasutades selleks proovide anal\u00fc\u00fcsimise instrumenti SAM (Sample Analysis at Mars). Huvitav on see, et l\u00e4mmastik leiti l\u00e4mmastikoksiidina (NO3). Kui see ka ei kinnita arvamust, et Marsil v\u00f5is kunagi elu olla, saame siiski\u00a0t\u00f5deda, et\u00a0oksiidina esinev l\u00e4mmastik on elusorganismidele kasutatav, kuna l\u00e4mmastiku aatomeid on sellest \u00fchendist v\u00f5imalik eraldada.<\/p>\n<p>Hea moodus kellegi\u00a0loomingu v\u00e4\u00e4rtustamiseks on panna end tema asemele, samu probleeme lahendana. Missuguse instrumendi saadaksite teie Marsile selleks, et tundma \u00f5ppida sealset pinnast?<\/p>\n<div id=\"attachment_67955\" style=\"width: 227px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2570_ioonidetektor.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-67955\" class=\"wp-image-67955 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2570_ioonidetektor-217x300.jpg\" alt=\"2570_ioonidetektor\" width=\"217\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2570_ioonidetektor-217x300.jpg 217w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2570_ioonidetektor-742x1024.jpg 742w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/2570_ioonidetektor.jpg 1280w\" sizes=\"auto, (max-width: 217px) 100vw, 217px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-67955\" class=\"wp-caption-text\">Mass-spektromeetrite t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5te.<\/p><\/div>\n<p>Curiosity pardal on kaamerad, spektromeetrid, kiirgusandurid ja ilmajaam. K\u00e4esoleva uudisnupu kangelane, SAM, on olemuselt spektromeeter, mass-spektromeeter. Lisaks sisaldab see kromatograafi ja laser-spektromeetrit.<\/p>\n<p>Hea uudis on see, et k\u00f5ik need seadmed on v\u00e4hemasti t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tte tasemel koolihariduses sees, mass-spektromeetrist r\u00e4\u00e4gime n\u00e4iteks teema Elektriv\u00e4lja tugevus juures <a href=\"http:\/\/xn--pik-nna.xn--fsika-kvaa.ee\/index.php\/book\/view\/15#genericSection1427\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/02\/icon_eopik.png\" alt=\"icon_eopik\" width=\"20\" height=\"17\" \/><\/a>.<\/p>\n<p>Kui SAM pinnaseproovi uurimist alustab, siis k\u00f5igepealt k\u00fcpsetatakse pinnaseproovi\u00a0ahjus, et sellesse\u00a0seotud gaas vabaneks. Vabanenud gaasid l\u00e4hevad mass-spektromeetrisse ja kromatograafi.<\/p>\n<p>Mass-spektromeetrite t\u00f6\u00f6 p\u00f5hineb elektriv\u00e4lja m\u00f5jul laenguga kehale. Kui\u00a0erineva massiga, aga \u00fchesuguse laenguga ioonid l\u00e4bivad homogeense elektriv\u00e4lja piirkonna ja saavad seal t\u00e4nu oma erinevatele massidele erineva kiirenduse. Osakeste lennuaegasid m\u00f5\u00f5tes saab siis teada, missuguse massiga ioone uuritavas gaasis leidub.<\/p>\n<p>Kromatograafia uurib, kuidas l\u00e4bivad uuritava gaasi aatomid erineva j\u00e4medusega kapillaare (\u00fclipeenikesi torusid).<\/p>\n<p>Loomulikult on see k\u00f5ik palju keerulisem, kui minna detailidesse. Aga koolif\u00fc\u00fcsika &#8230; tegelikult f\u00fc\u00fcsika kui teaduse v\u00f5lu tervikuna ongi just sellest, et asja olemuse tabamiseks ei pea end k\u00f5igist detailidest l\u00e4bi n\u00e4rima &#8230; detailide illustreerimiseks vaadake allolevat pilti SAM&#8217;ist.<\/p>\n<p>Allikad:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.astronomy.com\/news\/2015\/03\/curiosity-rover-finds-biologically-useful-nitrogen-on-mars\">http:\/\/www.astronomy.com<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.nasa-usa.de\/content\/goddard\/mars-nitrogen\/\">http:\/\/www.nasa-usa.de<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/mars.nasa.gov\/msl\/mission\/instruments\/spectrometers\/sam\/\">http:\/\/mars.nasa.gov<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/msl20101006_IMG_3098-br2.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-67372 size-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/msl20101006_IMG_3098-br2-1024x768.jpg\" alt=\"msl20101006_IMG_3098-br2\" width=\"1024\" height=\"768\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/msl20101006_IMG_3098-br2.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/msl20101006_IMG_3098-br2-300x225.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Neil p\u00e4evil anti teada, et marsikulgur Curiosity\u00a0on leidnud Marsil l\u00e4mmastikku, kasutades selleks proovide anal\u00fc\u00fcsimise instrumenti SAM (Sample Analysis at Mars). Huvitav on see, et l\u00e4mmastik leiti l\u00e4mmastikoksiidina (NO3). Kui see ka ei kinnita arvamust, et Marsil v\u00f5is kunagi elu olla, saame siiski\u00a0t\u00f5deda, et\u00a0oksiidina esinev l\u00e4mmastik on elusorganismidele kasutatav, kuna l\u00e4mmastiku aatomeid on sellest \u00fchendist v\u00f5imalik [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":67956,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-67369","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/67369","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=67369"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/67369\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/67956"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=67369"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=67369"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=67369"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}