{"id":67375,"date":"2015-05-24T01:06:48","date_gmt":"2015-05-23T22:06:48","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=67375"},"modified":"2015-05-27T01:08:28","modified_gmt":"2015-05-26T22:08:28","slug":"marsikulgur-curiosity-koik-silmad-naevad-jalle-teravalt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=67375","title":{"rendered":"Marsikulgur Curiosity k\u00f5ik silmad n\u00e4evad j\u00e4lle teravalt"},"content":{"rendered":"

Antakse teada, et Marsikulgur Curiosity ChemCam nime kandva instrumendi kaamera suudab end j\u00e4lle Marsi kaljudele fokusseerida. Selle kaamera \u00fclesandeks ei ole maalaste tarvis pilte teha. ChemCam (Chemistry & Camera) \u00fclesandeks on Marsil leiduvate kivimite keemilise koostise kindlaks tegemine.<\/p>\n

\"ChemCam2\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus Marsikulguri ChemCam instrumendi t\u00f6\u00f6st Marsil. Pilt: NASA\/JPL-Caltech\/LANL\/J.-L. Lacour, CEA<\/p><\/div>\n

Mis on \u00fchist Marsikulguril, juhitaval termotuumareaktsioonil ja p\u00f5levkivi kaevandamisel? V\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00f5igis neis protsessides kas kavandatakse v\u00f5i juba kasutatakse lasereid suhteliselt kauge maa tagant ainete koostiste kindlaks tegemiseks, kasutades selleks v\u00e4ga l\u00fchikesi ja v\u00e4ga intensiivseid laserv\u00e4lkeid.<\/p>\n

P\u00f5him\u00f5te on \u00fcsna lihtne: laserv\u00e4lge aurustab hetkeliselt t\u00fckikese uuritava ainet, kusjuures aine ka ioniseeritakse – elektronid lahutatakse aatomite ja molekulide tuumadest, tekib plasma. Kui aatomid ja molekulid rekombineeruvad eraldub valgus, mille spektri uurimisel saadakse infot aine koostise kohta.<\/p>\n

Termotuumareaktoris \u00fcritatakse niimoodi saada infot reaktori seinte seisukorra kohta, ilma reaktorisse ronimata. P\u00f5levkivikaevandustes loodetakse sel viisil kindlaks teha p\u00f5levkivi kvaliteeti, ilma et keegi lindil s\u00f5itvat p\u00f5levkivi haamriga koksiks (m\u00f5lemal mainitud suunal t\u00f6\u00f6tavad ka T\u00dc f\u00fc\u00fcsika instituudi teadlased). Marsikulgur ja ChemCam uurivad Marsi pinnast, fokusseerides kuni seitsme meetri kauguselt laseri kiire kaljule, ca 1mm t\u00e4piks ning m\u00f5\u00f5tes sealt kiirgunud valgust (vaata pilte).<\/p>\n

\"pia19661-16\"<\/a>

See 15. mail salvestatud pilt kinnitab – ChemCam kaamera pilt on j\u00e4lle terav. Foto: NASA\/JPL-Caltech\/LANL\/CNES\/IRAP\/LPGNantes\/CNRS\/IAS<\/p><\/div>\n

Remonti (so uut tarkvara) vajas kaamera, mis kogub plasma poolt kiiratud valgust – m\u00f5\u00f5tmisi on v\u00f5imalik l\u00e4bi viia vaid juhul, kui kaamera on t\u00e4pselt kiirgusallikale fokusseeritud. Enne remonti tulistati n\u00f6 huupi – tehti mitu pilti erinevatele kaugustele fokusseeritud kaameraga ning valiti siis maal \u00f5ige pilt v\u00e4lja. Aga tingimustes, kus iga megabaidi saatmine t\u00e4hendab andmesidet teise planeediga ei ole see just k\u00f5ige parem lahendus.<\/p>\n

Soovime instrumendi loonud ja sellega m\u00f5\u00f5tmisi tegeva Los Alamose Rahvusliku laboratooriumi (Los Alamos National Laboratory in New Mexico) teadlastele \u00f5nne ja edu ning Marsikulgurile pikka iga!<\/p>\n

Allikad:<\/p>\n

http:\/\/www.jpl.nasa.gov\/news\/news.php?release=2015-177&rn=news.xml&rst=4597<\/a><\/p>\n

http:\/\/mars.nasa.gov\/msl\/mission\/instruments\/spectrometers\/chemcam\/<\/a><\/p>\n

\"PIA15104-ChemCam-spectrum-br2\"<\/a>

N\u00e4ide ChemCam’i poolt salvestatud kiirgusspektrist. Pilt: NASA\/JPL-Caltech\/LANL<\/p><\/div>\n


\n<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Antakse teada, et Marsikulgur Curiosity ChemCam nime kandva instrumendi kaamera suudab end j\u00e4lle Marsi kaljudele fokusseerida. Selle kaamera \u00fclesandeks ei ole maalaste tarvis pilte teha. ChemCam (Chemistry & Camera) \u00fclesandeks on Marsil leiduvate kivimite keemilise koostise kindlaks tegemine. Mis on \u00fchist Marsikulguril, juhitaval termotuumareaktsioonil ja p\u00f5levkivi kaevandamisel? V\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00f5igis neis protsessides kas kavandatakse […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":67373,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-67375","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/67375","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=67375"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/67375\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/67373"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=67375"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=67375"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=67375"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}