{"id":6781,"date":"2010-08-16T11:48:45","date_gmt":"2010-08-16T08:48:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=6781"},"modified":"2011-08-08T23:16:29","modified_gmt":"2011-08-08T20:16:29","slug":"aine-purskab-supernoova-plahvatusel-valja-asummeetriliselt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=6781","title":{"rendered":"Aine purskub supernoova plahvatusel v\u00e4lja as\u00fcmmeetriliselt"},"content":{"rendered":"<p><strong>Euroopa teadlastest koosnev t\u00f6\u00f6r\u00fchm sai hakkama millegi ennen\u00e4gematuga &#8211; kolmedimensionaalse kujutise loomisega\u00a0supernoova sisemistest kihtidest v\u00e4lja pursatavast ainest. Teadlased avastasid turbulentse keskkonna, kust t\u00e4hematerjal purskub\u00a0v\u00e4lja\u00a0erakordselt as\u00fcmmeetriliselt.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_6796\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/explode1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-6796\" class=\"size-medium wp-image-6796\" title=\"explode1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/explode1-300x200.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/explode1-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/explode1-250x166.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/explode1.jpg 900w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-6796\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus supernoova plahvatusest<\/p><\/div>\n<p>Uurimisobjektiks on <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/SN_1987A\">Supernoova 1987A <\/a>(SN 1987A), mis asub <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Large_Magellanic_Cloud\">Suures\u00a0Magalh\u00e3esi T\u00e4hepilves<\/a>. Kuna see asub Linnuteele \u00fcpriski l\u00e4hedal, on SN 1987A p\u00f5hjustanud teaduslikku huvi juba selle esmailmumisel 1987 aastal. See on olnud aluseks nii mitmelegi vaatluslikule &#8216;esimesele&#8217;, kaasa arvatud selle tuuma kokkuvarisemisel vabanenud neutriinode avastamine ja radioaktiivsete elementide otsene vaatlus plahvatuse ajal. Samuti on see andnud uusi teadmisi supernoovade plahvatuse tagaj\u00e4rjel tekkiva tolmu kohta, kirjutab <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/43451\">physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n<p>Hiljutiseim uurimust\u00f6\u00f6, mida juhtis <strong>Karina Kjaer Queen&#8217;i \u00dclikoolist Belfastist<\/strong>, keskendus supernoova plahvatuse geomeetriale. Kjaer tegi koost\u00f6\u00f6d kolleegidega <strong>Euroopa L\u00f5unaobservatooriumist<\/strong> ja<strong>Stockholmi \u00dclikoolist<\/strong> ning nad suutsid luua pildi t\u00e4he plahvatusj\u00e4rgsest olukorrast. Selle kujutise loomine sai v\u00f5imalikuks t\u00e4nu Euroopa L\u00f5unaobservatooriumi <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Very_Large_Telescope\">V\u00e4ga Suurele Teleskoobile<\/a>(Very Large Telescope, VLT), millele lisati SINFONI (Spectrograph for INtegral Field Observations in the Near Infrared &#8211;\u00a0spektograaf, mis t\u00f6\u00f6tab l\u00e4hedase infrapuna piirkonna lainepikkustel). Nende masinate abil said teadlased SN 1987A kohta l\u00e4bi viia detailse anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n<p>Teadlased kasutasid nn. v\u00e4ljaspektroskoopia (Field\u00a0Spectroscopy)\u00a0meetodit, mis v\u00f5imaldas neil samaaegselt j\u00e4lgida liikuva gaasir\u00f5nga erinevaid osi ning saada 3D kujutis v\u00e4ljaheidetava materjali sisemisest r\u00f5ngast. ,,Kuna me teame, et plahvatusest on juba aega m\u00f6\u00f6das ning et materjal liigub v\u00e4ljapoole vabalt, saame muundada selle kiiruse hoopiski vahemaaks,&#8221; selgitas Kjaer. ,,Hetkel ei ole sellise kokkuv\u00f5tliku pildi saamiseks \u00fchtegi teist viisi.&#8221; Protseduurile aitasid kaasa ka kohalduvad optikaseadmed, mis teevad v\u00e4ikseid parandusi teleskoobi peeglitele, v\u00f5ideldes sel viisil vastu atmosf\u00e4\u00e4ri turbulentsist tulenevatele moonutavatele efektidele.<\/p>\n<p>Uued 3D kujutised n\u00e4itavad, et plahvatus pidi teatud suundades olema kiirem ja tugevam, mis viis eba\u00fchtlase kujuni mitte s\u00fcmmeetrilisele jaotusele, mida oodati. K\u00f5ige enam seespool asunud materjal ei purskunud v\u00e4lja mitte\u00a0sf\u00e4\u00e4rina vaid hoopiski kahes v\u00f5i rohkemas \u00fcldises suunas. Materjali v\u00e4ljapurskumise ilmselge as\u00fcmmeetria on tugev argument viitamaks supernoova sisemuses olnud turbulentsile.<\/p>\n<p>,,Kuigi me vaatlesime vaid \u00fchte supernoovat, on tulemustel suur m\u00f5ju, sest k\u00f5iki supernoovasid v\u00f5rreldakse SN 1987A-ga,&#8221; s\u00f5nas Kjaer.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/43451\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel &#8220;<a href=\"http:\/\/www.aanda.org\/index.php?option=com_article&amp;access=standard&amp;Itemid=129&amp;url=\/articles\/aa\/abs\/2010\/09\/aa14538-10\/aa14538-10.html\">The 3-D structure of SN 1987A&#8217;s inner ejecta<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopa teadlastest koosnev t\u00f6\u00f6r\u00fchm sai hakkama millegi ennen\u00e4gematuga &#8211; kolmedimensionaalse kujutise loomisega\u00a0supernoova sisemistest kihtidest v\u00e4lja pursatavast ainest. Teadlased avastasid turbulentse keskkonna, kust t\u00e4hematerjal purskub\u00a0v\u00e4lja\u00a0erakordselt as\u00fcmmeetriliselt. Uurimisobjektiks on Supernoova 1987A (SN 1987A), mis asub Suures\u00a0Magalh\u00e3esi T\u00e4hepilves. Kuna see asub Linnuteele \u00fcpriski l\u00e4hedal, on SN 1987A p\u00f5hjustanud teaduslikku huvi juba selle esmailmumisel 1987 aastal. See on olnud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-6781","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6781","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6781"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6781\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6781"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6781"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6781"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}