{"id":68181,"date":"2015-03-30T17:35:15","date_gmt":"2015-03-30T14:35:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=68181"},"modified":"2015-04-03T17:48:44","modified_gmt":"2015-04-03T14:48:44","slug":"kandiline-vesi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=68181","title":{"rendered":"Kandiline vesi?"},"content":{"rendered":"<p>\u00dchendkuningriikide, Saksamaa ja Hiina teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm on pannud vee kahe grafeeni lehe vahele ja leidnud, et vesi moodustab seal \u00fcsnagi ebaharilikke struktuure. Katsetega loodetakse selgitada vee ebaharilikku k\u00e4itumist s\u00fcsiniknanotorudes ja teistes nanostruktuursetes materjalides, mis v\u00f5ib viia paremate filtreerimis- ja destilleerimisseadmete loomiseni.<\/p>\n<div id=\"attachment_70778\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/5512a368e768b.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-70778\" class=\"wp-image-70778 size-medium\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/5512a368e768b-300x288.jpg\" alt=\"5512a368e768b\" width=\"300\" height=\"288\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/5512a368e768b-300x288.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/04\/5512a368e768b.jpg 500w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-70778\" class=\"wp-caption-text\">Ruuduline vesi. \u00dclemises paremas nurgas on detaili suurendus, all paremas nurgas on n\u00e4idatud, kui pikk on sellel joonisel 5 nanomeetrit.<\/p><\/div>\n<p>Vesi on enamusele meist k\u00f5ige tavalisem asi maailmas &#8211; l\u00e4bipaistev, l\u00f5hnatu, v\u00e4rvitu, maitsetu ja seda v\u00f5ib leida k\u00f5ikjalt. See on kahe v\u00e4ga tavalise elemendi lihtsaim \u00fchend, me joome seda, peseme sellega, kalastame, ujume, k\u00fcpsetame &#8230; ja ei anna endale peaaegu kunagi aru, et tegelikult on just vesi eriline, unikaalne aine, mitte n\u00e4iteks kuiv j\u00e4\u00e4. Vee omadusi on uuritud lugematus hulgas teadust\u00f6\u00f6des ja neid uuritakse aina edasi.<\/p>\n<p>Kahe grafeeni lehe vahele surutud vees t\u00f5useb r\u00f5hk gigapaskalite suurusj\u00e4rku. Sellistel r\u00f5hkudel on vesi ka toatemperatuuril tahke, see oli ka varasemalt teada. Aga teadlastele tuli \u00fcllatusena, et vesi hakkas k\u00f5rgel r\u00f5hul ja v\u00e4ga \u00f5hukeseks kihiks surutuna moodustama ruudukujulisi kristalle. Teadlastel \u00f5nnestus elektronmikroskoobiga ka kogu protsess videona salvestada.<\/p>\n<p>Nii et edaspidi on k\u00f5igil \u00f5igus ruudukujulisi j\u00e4\u00e4kristalle joonistada &#8211; sellised on ka p\u00e4riselt olemas.<\/p>\n<p>Allikad:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2015-03-snowflakes-square-graphene.html\">http:\/\/phys.org\/news\/2015-03-snowflakes-square-graphene.html<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/2015\/mar\/31\/graphene-sandwich-squares-away-ice\">http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/2015\/mar\/31\/graphene-sandwich-squares-away-ice<\/a><br \/>\n<iframe loading=\"lazy\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/sJVPz6WxYUw\" width=\"420\" height=\"315\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00dchendkuningriikide, Saksamaa ja Hiina teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm on pannud vee kahe grafeeni lehe vahele ja leidnud, et vesi moodustab seal \u00fcsnagi ebaharilikke struktuure. Katsetega loodetakse selgitada vee ebaharilikku k\u00e4itumist s\u00fcsiniknanotorudes ja teistes nanostruktuursetes materjalides, mis v\u00f5ib viia paremate filtreerimis- ja destilleerimisseadmete loomiseni. Vesi on enamusele meist k\u00f5ige tavalisem asi maailmas &#8211; l\u00e4bipaistev, l\u00f5hnatu, v\u00e4rvitu, maitsetu ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":70778,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-68181","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/68181","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=68181"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/68181\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/70778"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=68181"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=68181"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=68181"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}