{"id":68988,"date":"2015-03-26T22:27:13","date_gmt":"2015-03-26T19:27:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/?p=68988"},"modified":"2015-03-30T22:32:13","modified_gmt":"2015-03-30T19:32:13","slug":"lammastik-tahkes-olekus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=68988","title":{"rendered":"L\u00e4mmastik tahkes olekus"},"content":{"rendered":"<p>Hankisime endale uue vaakumpumba. Ikka selleks, et looduse uurimiseks uusi v\u00f5imalusi saada &#8211; korrata k\u00f5iki neid vaakumis tehtavaid katseid, mida oleme vaid videotes n\u00e4inud ja proovida j\u00e4rele \u00fcht-teist p\u00e4ris uut. L\u00e4mmastikku oleme me k\u00f5ik sisse hinganud gaasilisel kujul ja n\u00e4inud vedelal kujul, enamasti teadusteatri etendustes. Aga kuidas on lood l\u00e4mmastiku kolmanda, st tahke olekuga.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/5665_L2mmastiku_faasidiagramm.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-68991\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/5665_L2mmastiku_faasidiagramm-300x300.jpg\" alt=\"5665_L2mmastiku_faasidiagramm\" width=\"300\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/5665_L2mmastiku_faasidiagramm-300x300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/5665_L2mmastiku_faasidiagramm-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/5665_L2mmastiku_faasidiagramm-1024x1024.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/5665_L2mmastiku_faasidiagramm.jpg 1280w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Teadagi, tahkesse olekusse l\u00e4heb l\u00e4mmastik siis, kui seda madalamale temperatuurile jahutada. Aga on veel \u00fcks v\u00f5imalus &#8211; madal r\u00f5hk. Olete te kunagi m\u00f5elnud ja aru saanud, milleks on \u00f5igupoolest vaja faasidiagramme, mida g\u00fcmnaasiumi f\u00fc\u00fcsikakursuses \u00f5petatakse?<\/p>\n<p>Juuresoleval pildil on l\u00e4mmastiku faasidiagramm, uurigem seda. Me tahame saada tahkes olekus l\u00e4mmastikku. Normaalr\u00f5hul on selleks vaja temperatuuri -209,8 kraadi, seda ei ole meil paraku kusagilt v\u00f5tta. Aga vaadake, mis toimub r\u00f5hul 0,1 atmosf\u00e4\u00e4ri r\u00f5hku ja madalamal, seal ei olegi l\u00e4mmastikul vedelat faasi, see saab olla vaid kas gaasiline v\u00f5i tahke. Igal juhul on m\u00f5tet see j\u00e4rele proovida. Proovisimegi, nagu n\u00e4ha juuresolevalt videolt.<\/p>\n<p>Et pilt t\u00e4ielik saaks peame me hankima ka \u00fche termomeetri, millega -200 kraadi temperatuure m\u00f5\u00f5ta saab. Sellega me alles tegeleme.<br \/>\n<iframe loading=\"lazy\" src=\"https:\/\/www.youtube.com\/embed\/cgSalGpbUjM\" width=\"560\" height=\"315\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hankisime endale uue vaakumpumba. Ikka selleks, et looduse uurimiseks uusi v\u00f5imalusi saada &#8211; korrata k\u00f5iki neid vaakumis tehtavaid katseid, mida oleme vaid videotes n\u00e4inud ja proovida j\u00e4rele \u00fcht-teist p\u00e4ris uut. L\u00e4mmastikku oleme me k\u00f5ik sisse hinganud gaasilisel kujul ja n\u00e4inud vedelal kujul, enamasti teadusteatri etendustes. Aga kuidas on lood l\u00e4mmastiku kolmanda, st tahke olekuga. Teadagi, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":68991,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":{"0":"post-68988","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-opetamine","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/68988","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=68988"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/68988\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/68991"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=68988"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=68988"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=68988"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}