{"id":6939,"date":"2010-08-18T02:47:50","date_gmt":"2010-08-17T23:47:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=6939"},"modified":"2010-08-19T13:25:34","modified_gmt":"2010-08-19T10:25:34","slug":"hiidtahtedest-ei-pruugi-tekkida-vaid-mustad-augud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=6939","title":{"rendered":"Hiidt\u00e4htedest ei pruugi tekkida vaid mustad augud"},"content":{"rendered":"

Euroopa L\u00f5unaobservatooriumi astronoomid Ben Ritchie<\/strong> juhtimisel on V\u00e4ga Suurt Teleskoopi (VLT) kasutades leidnud erilise neutront\u00e4he, mis tekkis P\u00e4ikesest v\u00e4hemalt 40 korda suurema massiga t\u00e4hest.<\/strong><\/p>\n

Maast umbes 16,000 valgusaasta kaugusel asub peaaegu eranditult suurtest t\u00e4htedest koosnev t\u00e4heparv Westerlund 1. Peaaegu iga seal leiduv t\u00e4ht on O -v\u00f5i B-t\u00fc\u00fcpi ehk P\u00e4ikesest 10 kuni 40 korda raskem. Samuti on need erakordselt eredad, m\u00f5ned kiirgavad P\u00e4ikesest miljoneid kordi rohkem energiat ning nende diameeter v\u00f5ib P\u00e4ikeses\u00fcsteemi mastaapides ulatuda isegi Saturnini.

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus t\u00e4heparves Westerlund 1 paiknevast magnetarist - \u00fclitugeva magnetv\u00e4ljaga neutront\u00e4hest. Kehtivate t\u00e4heevolutsiooni teooriate kohaselt oleks pidanud algsest t\u00e4hest oma eluea l\u00f5pul saama must auk, mitte neutront\u00e4ht. Foto: ESOL. Cal\u00e7ada<\/p><\/div><\/p>\n

Samas ei ole sellist t\u00fc\u00fcpi t\u00e4htede eluiga v\u00e4ga pikk. Nende tuumale m\u00f5juv r\u00f5hk on suurem kui v\u00e4ikeste t\u00e4htede puhul, mist\u00f5ttu kulutavad t\u00e4hed kiirema termotuumas\u00fcnteesi t\u00f5ttu oma k\u00fctuse kiiremini \u00e4ra. Samas on teada, et t\u00e4heparv on suhteliselt noor – vaid viis miljonit aastat. Lisaks sellele on astronoomide vaatlused n\u00e4idanud, et k\u00f5ik t\u00e4hed tekkisid ligikaudu samal ajal. Kuid t\u00e4heparves on veel tuhandeid eredalt s\u00e4ravaid t\u00e4hti, mis t\u00e4hendab, et magnetari algne mass pidi olema eriti suur.<\/p>\n

Piisavalt massiivne, et oma eluea l\u00f5pus supernoovana plahvatada ning et selle j\u00e4\u00e4nustest saaks moodustuda must auk. Levinud t\u00e4htede evolutsiooni teooriate kohaselt peab olema t\u00e4ht algselt v\u00e4hemalt 25 korda massiivsem kui P\u00e4ike. Kui aga gravitatsioonilised vastastikm\u00f5jud ei ole piisavalt suured, tekib selle asemel aga neutront\u00e4ht. Kummalgi juhul l\u00e4bib surnud t\u00e4ht proto-neutront\u00e4he faasi, kus gravitatsiooni m\u00f5ju tasakaalustab raudtuumas esinev elektronide puuduj\u00e4\u00e4k. Kui t\u00e4he mass ei olnud piisavalt suur, ei suudagi gravitatsiooniline t\u00f5mbej\u00f5ud elektromagnetilisest vastastikm\u00f5just \u00fcle saada. Siiski on ka neutront\u00e4hed \u00fclitihedad, ent siiski mitte p\u00e4ris nii tihedad kui musta auk. Sama tihe keha tekiks, kui terve P\u00e4ike paari kilomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga sf\u00e4\u00e4ri suruda.<\/p>\n

Praeguse magnetari massi ei saa otseloomulikult otseselt m\u00f5\u00f5ta, kuid analoogia alusel leidub viis, kuidas leida kunagise hiigelt\u00e4he mass. Nimelt avastasid astronoomid samas t\u00e4heparves binaars\u00fcsteemi W13, kus t\u00e4hed tiirlevad teineteisele nii l\u00e4hedal, et nende \u00fcksikkiirgust on peaaegu v\u00f5imatu eristada. Sadu aastaid tagasi leidis aga Johannes Kepler viisi, kuidas kahe mistahes teineteise \u00fcmber tiirleva keha massid kindlaks teha. Olgu selleks kuud, planeedid v\u00f5i t\u00e4hed
\n

\"\"<\/a>

V\u00e4ga Suure Teleskoobi laiav\u00e4lja kaameraga tehtud foto Westerlund 1 t\u00e4heparvest, mis koosneb suuremas osas tuhandetest sinistest \u00fclihiidudest. Magnetariks (vasakul-all.) muutunud t\u00e4he algse massi kindlaks tegemiseks kasutas t\u00f6\u00f6r\u00fchm binaars\u00fcsteemi W13 (vasakul-\u00fcleval). Foto: ESO<\/p><\/div>
\nAstronoomid leidsid seel\u00e4bi, et W13 moodustavate t\u00e4htede massid on P\u00e4ikese omast 35 ja 23 korda suuremad. Harilikult on \u00fclihiiud tekkides veelgi massiivsemad, ent kaotavad aja jooksul osa sellest \u00fcliv\u00f5imsa p\u00e4ikesetuule t\u00f5ttu. Seega arvavad astronoomid, et alguses oli nende kummagi mass ligikaudu 40 P\u00e4ikese massi. See omakorda tekitabki vastuolu – algselt uuritud t\u00e4ht pidi kuidagi 9\/10 enda massist enne gravitatsioonilist kokkukukkumist kuidagi lahti saama.<\/p>\n

Avaldatud uurimuse kaasautori Simon Clarck’i<\/strong> s\u00f5nul muudab anomaalia seletamist keerulisemaks asjaolu, et puudub laialt aktsepteeritud teooria, kuidas sellised \u00e4\u00e4rmiselt tugeva magnetv\u00e4ljaga objektid moodustuvad. \u00dche v\u00f5imaliku selgituse kohaselt oli magnetari eelk\u00e4ija samuti osa binaars\u00fcsteemist, kus paarist\u00e4ht osa t\u00e4he algsest massist endale t\u00f5mbas. Seel\u00e4bi oleks v\u00f5inud t\u00e4ht v\u00e4ltida mustaks auguks muutumist. Ent see omakorda t\u00e4hendaks, et magnetari \u00fcmbruses peaks leiduma teise t\u00e4he j\u00e4\u00e4nused, mida leitud ei ole. Viimast v\u00f5ib selgitada teooria, et \u00fcliv\u00f5imas supernoova plahvatus paiskas t\u00e4hematerjali ilmaruumi.<\/p>\n

Seletusega on koosk\u00f5las ka hiljuti Alexander Hegeri<\/strong> poolt loodud teoreetiline raamistik, mille kohaselt saavad Linnutee galaktikas \u00fcksikutest t\u00e4htedest moodustuda mustad augud ainult juhul, kui nende mass on algselt 25-40 P\u00e4ikese massi. T\u00e4htedest, mille mass on suurem, tekivad mudeli kohaselt nii Westerlund 1-s kui ka kaugemas, t\u00e4heparv 1806-20 asuvad magnetarid. “Uus Westerlund 1 k\u00e4sitlev uurimus kinnitab neid varasemaid uuringuid, kuid on tunduvalt viimistletum, kuna on mudelist t\u00e4nu d\u00fcnaamilise massi m\u00f5\u00f5tmistele s\u00f5ltumatu,” tunnustas uurimust Sheffieldi \u00fclikooli astrof\u00fc\u00fcsika professor Paul Crowther.<\/strong> Mustad augud v\u00f5ivad aga universumis olla haruldasemad, kui seni arvatud.<\/p>\n

Allikas:
\nESO: “A VLT\/FLAMES survey for massive binaries in Westerlund 1: II. Dynamical constraints on magnetar progenitor masses from the eclipsing binary W13.<\/a>”
\nLoe lisaks:
\nESO pressiteade<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa L\u00f5unaobservatooriumi astronoomid Ben Ritchie juhtimisel on V\u00e4ga Suurt Teleskoopi (VLT) kasutades leidnud erilise neutront\u00e4he, mis tekkis P\u00e4ikesest v\u00e4hemalt 40 korda suurema massiga t\u00e4hest. Maast umbes 16,000 valgusaasta kaugusel asub peaaegu eranditult suurtest t\u00e4htedest koosnev t\u00e4heparv Westerlund 1. Peaaegu iga seal leiduv t\u00e4ht on O -v\u00f5i B-t\u00fc\u00fcpi ehk P\u00e4ikesest 10 kuni 40 korda raskem. Samuti […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-6939","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6939","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6939"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6939\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6939"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6939"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6939"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}