{"id":701,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=701"},"modified":"2011-08-08T23:35:47","modified_gmt":"2011-08-08T20:35:47","slug":"esimesed-geoneutriinod-detekteeritud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=701","title":{"rendered":"Esimesed geoneutriinod detekteeritud"},"content":{"rendered":"<div style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: bold;\">KamLANDi eksperiment Jaapanis detekteeris esimest korda neutriinosid, mis p\u00e4rinesid Maa s\u00fcdames toimuvatest radioaktiivsete elementide lagunemistest. 10 meetrise diameetriga KamLANDi detektor paikneb tuhande meetri s\u00fcgavusel maa all ja sisaldab ligi tuhat tonni \u00fclipuhast l\u00e4bipaistvat vedelikku, millesse \u201cneeldunud\u201d neutriinod p\u00f5hjustavad v\u00e4ikseid valguss\u00e4hvatusi.<\/span><\/p>\n<p>Neutriinod on juba oma avastamisest saadik olnud m\u00f5istatuslikud elementaarosakesed ja kuni t\u00e4nap\u00e4evani on nendega seotud mitmed lahendamata probleemid osakestef\u00fc\u00fcsikas. Neid on peaaegu v\u00f5imatu avastada, kuna nad l\u00e4bivad meid \u00fcmbritsevat mateeriat nii, et ei j\u00e4ta sinna praktiliselt mingisugust j\u00e4lge. N\u00e4iteks iga inimest l\u00e4bib igas sekundis tohutu hulk s\u00fcgavalt P\u00e4ikese sisemuses toimuvatest termotuumaprotsessidest p\u00e4rinevaid neutriinosid. Neist miljarditest neutriinodest neelduvad ka v\u00e4ga suures ainehulgas vaid \u00fcksikud. See omadus muudab nende uurimise tehniliselt v\u00e4ga keeruliseks ja kalliks.<\/p>\n<p>Hoolimata oma suurtest m\u00f5\u00f5tmetest suudab KamLAND detektor m\u00f5\u00f5ta \u00fche kuu jooksul vaid keskmiselt \u00fche \u201cneutriinos\u00e4hvaka\u201d oma sisemuses. Unikaalseks muudab detektori see, et see suudab eristada erinevatest Maa sisemuses toimuvatest radioaktiivsetest protsessidest p\u00e4rinevad neutriinod. T\u00e4psemalt \u00f6eldes suudab detektor eristada uraanist ja tooriumist p\u00e4rit neutriinosid. See omadus muudab selle detektori ainukeseks m\u00f5\u00f5teriistaks, mis suudab hankida otsest infot otse Maa s\u00fcdamest.<\/p>\n<table rules=\"none\" frame=\"void\" cellspacing=\"10\" cellpadding=\"10\" border=\"0\" style=\"border-style: none; width: 300px; background-image: none; float: right; text-align: left; vertical-align: top;\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><span style=\"font-weight: bold;\"><img decoding=\"async\" vspace=\"0\" hspace=\"0\" border=\"0\" align=\"middle\" src=\"pildid\/kamland.jpg\" \/><\/span><\/td>\n<\/tr>\n<tr align=\"right\">\n<td><\/p>\n<div style=\"text-align: justify;\"><font size=\"2\"><span style=\"font-style: italic;\">KamLAND neutriinodetektor asub 1000 meetri s\u00fcgavusel maa all ja sisaldab umbes 1000 tonni \u00fclipuhast l\u00e4bipaistvat vedelikku. Vedelik asub \u00fcmaras paagis, mille seinad on kaetud \u00fclitundlikke valgusdetektoritega. Kui miljarditest detektorit l\u00e4bivatest neutriinodest \u00fcks vedelikukeskkonnas neeldub, siis p\u00f5hjustab see iseloomuliku valguss\u00e4hvatuse, mis registreeritakse valgusdetektoritega. Kuus toimub keskmiselt ainult \u00fcks \u201cs\u00e4hvatus\u201d, mis on p\u00f5hjustatud Maa sisemusest p\u00e4rinevatest neutriinodest<\/span>.<\/font><\/div>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p> Detektor v\u00f5imaldab otseselt hinnata Maa sisalduva uraani ja tooriumi hulka. Teatavasti on just uraani ja tooriumi lagunemisahelas eralduv energia see, mis hoiab Maa sisemuse tulise ja seega k\u00e4igus k\u00f5ik geotektoonilised protsessid. Neil protsessidel oli miljardite aastata tagusel ajal j\u00e4llegi v\u00e4ga suur roll elu tekkimist v\u00f5imaldava keskkonna moodustumisel ja hoidmisel.<\/p>\n<p>Lisaks otsesele uraani ja tooriumi hulga m\u00f5\u00f5tmisele loodetakse eksperimendist abi ka neutriinode endaga seotud m\u00f5istatuse lahendamisel. Nimelt uuritakse sellega neutriino ossilatsioone ehk \u00fchte t\u00fc\u00fcpi neutriinode muutmist teist t\u00fc\u00fcpi neutriinodeks. Neutriinode ossilatsioonide seletamiseks on vajalik neutriinole omistada mass. M\u00f5istatuslik on nende massi p\u00e4ritolu. Erinevalt teistest osakestest ei anna nende massidele seletust kaasaegne osakesi kirjeldav teooria ehk niinimetatud Standardmudel. Kui teistele osakestele antakse mass kasutades Standardmudelisse kuuluvat Higgsi mehhanismi, siis neutriinode jaoks on vajalik luua eraldi mehhanism.<\/p>\n<p>Siiski, on olemas mitmeid teooriaid, mis annavad seletuse neutriinode massidele ja lisaks annavad m\u00f5\u00f5detavaid lisaefekte ka teise osakestef\u00fc\u00fcsika eksperimentide juures. \u00dche sellise teooria eksperimentaalse uurimisega tegeletavad ka Eesti f\u00fc\u00fcsikud. Martti Raidali juhtimisel tegutseb Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudis t\u00f6\u00f6r\u00fchm, kes teeb kaast\u00f6\u00f6d rahvusvahelisele CMS eksperimendile CERNs. Neutriinouuringute algus Eestis on siiski palju varasem, juba 60-tel aastatel alustas sellealast tegevust Laur Palgi Tartu \u00dclikooli F\u00fc\u00fcsika Instituudis.<\/p>\n<\/div>\n<p>Ref: <a href=\"http:\/\/www.nature.com\/doifinder\/10.1038%2Fnature03980\">Nature 436, 499-503 (2005)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>KamLANDi eksperiment Jaapanis detekteeris esimest korda neutriinosid, mis p\u00e4rinesid Maa s\u00fcdames toimuvatest radioaktiivsete elementide lagunemistest. 10 meetrise diameetriga KamLANDi detektor paikneb tuhande meetri s\u00fcgavusel maa all ja sisaldab ligi tuhat tonni \u00fclipuhast l\u00e4bipaistvat vedelikku, millesse \u201cneeldunud\u201d neutriinod p\u00f5hjustavad v\u00e4ikseid valguss\u00e4hvatusi. Neutriinod on juba oma avastamisest saadik olnud m\u00f5istatuslikud elementaarosakesed ja kuni t\u00e4nap\u00e4evani on nendega seotud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-701","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/701","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=701"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/701\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=701"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=701"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=701"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}