{"id":7014,"date":"2010-08-19T17:02:53","date_gmt":"2010-08-19T14:02:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7014"},"modified":"2010-08-26T19:03:14","modified_gmt":"2010-08-26T16:03:14","slug":"teadlaste-sonul-kuu-kahaneb","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7014","title":{"rendered":"Teadlaste s\u00f5nul Kuu kahaneb"},"content":{"rendered":"

\u00c4sjaavastatud\u00a0l\u00f5hed Kuu pinnal viitavad t\u00f5siasjale, et see kivine satelliit \u00fcsna kiiresti kahaneb, v\u00e4idavad Saksamaa ja Ameerika \u00dchendriikide teadlased. NASA Lunar Reconnaissance Orbiter’i tehtud piltidel esinevad pinnamoodustised, mis teadlaste s\u00f5nul on otseseks vihjeks Kuu hiljutises geoloogilises ajaloos aset leidnud kokkut\u00f5mbumisest.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: NASA\/GSFC\/Arizona State University\/Smithsonian<\/p><\/div>\n

Teadlased kasutasid NASA Lunar Reconnaissance Orbiter Camera’t(LROC), mis alles 2009. aastal koos NASA Lunar Reconnaissance Orbiter <\/a>‘iga kosmosesse lennutati. See oli ka esimene kosmoselaev, mis sinna NASA ‘Tagasi Kuule’ programmi raames lennutati. Selle k\u00fcljes on kolme erinevat kaamerat, mis on m\u00f5eldud tegemaks nii kitsas-\u00a0kui ka lainurgaga k\u00f5rgresolutsioonilisi fotosid. T\u00e4nu seesugusele heale kvaliteedile leiti Kuu pinnalt 14 geoloogilist moodustist, nn. k\u00f5veraid kaljul\u00f5hesid<\/a>, mis on sarnased Maal esinevate t\u00f5uke kaljul\u00f5hedega, mis on tekkinud pinnatektoonika kokkusuruvate j\u00f5udude abil, vahendab physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

Pooled l\u00f5hedest asuvad k\u00f5rgetel laiuskraadidel(\u00b160\u00b0), t\u00f5estades sellega, et nad on \u00fchtlaselt jaotunud ning mitte ekvaatori \u00fcmber kokku kogunenud, nagu eelnevalt arvati. See infromatsioon on tugevaks argumendiks\u00a0‘Kuu hiljutise kokkut\u00f5mbumise’ h\u00fcpoteesi\u00a0poolt, mis t\u00f5en\u00e4oliselt toimus Kuu sisemuse jahtumise t\u00f5ttu, s\u00f5nas Thomas Watters<\/strong>, artikli peaautor.<\/p>\n

K\u00f5verad kaljul\u00f5hed tekivad kui keha pinnale m\u00f5jub kokkusuruv j\u00f5ud, mist\u00f5ttu pinna \u00fclemine osa paindub ja l\u00f5heneb alumise osa peale. Et aga Kuul erilisi tektoonilisi protsesse ei toimu, arvavad teadlased, et k\u00f5verate kaljul\u00f5hede olemasolu tuleb Kuu tuuma jahtumisest. Tuuma jahtumisel see ka kahanes, m\u00f5jutades Kuu habrast pinda j\u00f5uga, misj\u00e4rel see rebenes ning l\u00f5henes.<\/p>\n

,,V\u00f5rdlemisi v\u00e4ikeste taevakehade, n\u00e4iteks Merkuuri, Kuu ning ehk ka m\u00f5ndade j\u00e4iste satelliitide kohta on juba kaua arvatud, et nende kehade jahtumine v\u00e4ga kauges minevikus v\u00f5is p\u00f5hjustada kokkut\u00f5mbumise kogu keha ulatuses,” selgitab Dr Peter Grindrod<\/strong> Londoni \u00dclikooli Kolledzi Maateaduste Teaduskonnast, kes uurimuse l\u00e4biviimisel ei osalenud. ,,See on v\u00f5rdlemisi lihtne idee, see tuleneb lihtsalt ruumala v\u00e4henemisest temperatuuri langemisel.”<\/p>\n

Kuu puhul paistab l\u00f5henemine aga olla tekkinud hilinemisega. V\u00f5rreldes oma uurimuses l\u00f5hede suhet teiste\u00a0teadaolevate vanustega l\u00e4heduses asuvate geoloogiliste moodustistega, kaasa arvatud kraatritega, leidsid teadlased, et Kuu on viimase miljardi aasta jooksul 100 meetri v\u00f5rra radiaalselt kahanenud. See on koosk\u00f5las l\u00f5hede k\u00e4hardunud, v\u00f5rdlemisi v\u00e4rske v\u00e4ljan\u00e4gemisega, mis Wattersi s\u00f5nul on nende noore ea\u00a0tugevaimaks t\u00f5endiks.<\/p>\n

,,\u00dcldise arvamuse kohaselt on Kuu geoloogiliselt surnud – et k\u00f5ik geoloogiliselt olulised protsessid, mis Kuul toimunud on, toimusid miljardeid aastaid tagasi,” s\u00f5nas Watters. ,,Meie tulemused \u00fctlevad aga, et see ei vasta t\u00f5ele. Kuu v\u00f5ib siiani olla nii geoloogiliselt kui ka tektooniliselt v\u00e4gagi elus ning kahaneb praegugi.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Evidence of Recent Thrust Faulting on the Moon Revealed by the Lunar Reconnaissance Orbiter Camera<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00c4sjaavastatud\u00a0l\u00f5hed Kuu pinnal viitavad t\u00f5siasjale, et see kivine satelliit \u00fcsna kiiresti kahaneb, v\u00e4idavad Saksamaa ja Ameerika \u00dchendriikide teadlased. NASA Lunar Reconnaissance Orbiter’i tehtud piltidel esinevad pinnamoodustised, mis teadlaste s\u00f5nul on otseseks vihjeks Kuu hiljutises geoloogilises ajaloos aset leidnud kokkut\u00f5mbumisest. Teadlased kasutasid NASA Lunar Reconnaissance Orbiter Camera’t(LROC), mis alles 2009. aastal koos NASA Lunar Reconnaissance Orbiter […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7014","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7014","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7014"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7014\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7014"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7014"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7014"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}