{"id":7019,"date":"2010-08-20T18:00:56","date_gmt":"2010-08-20T15:00:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7019"},"modified":"2010-08-20T18:00:56","modified_gmt":"2010-08-20T15:00:56","slug":"grafeen-koos-kuusnurkse-boornitriidiga-voib-rani-turult-valja-torjuda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7019","title":{"rendered":"Grafeen koos kuusnurkse boornitriidiga v\u00f5ib r\u00e4ni turult v\u00e4lja t\u00f5rjuda"},"content":{"rendered":"

‘Valgeks grafeeniks’ kutsutav materjal v\u00f5ib meid viia nanoelektroonika uue ajastuni. Rice’i \u00dclikoolis uuritav\u00a0kuusnurksetest boornitriidi aatomitest koosnev \u00fchekihiline materjal v\u00f5ib leida rakendusi ka makroskaalas rakendustes.<\/strong><\/p>\n

\"Elektronmikroskoobi<\/a>Teadlased Pulickel Ajayani Laboratooriumist<\/strong> on t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja viisi valmistamaks h-BN’i lehekesi, millest tulevikus v\u00f5ib saada just see \u00f5ige lisand, mida grafeenit\u00f6\u00f6stus oodanud on,\u00a0vahendab sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n

Uurimust\u00f6\u00f6 tulemused avaldati teadusajakirja Nano Letters<\/em> eelmise n\u00e4dala veebiv\u00e4ljaandes.<\/p>\n

Kuusnurkne boornitriid<\/a>\u00a0on isolaatormaterjal. Aasta alguse poole leidsid Ajayani teadlased viisi h-BN’i\u00a0 ‘saarekeste’ lisamiseks grafeenlehtedesse – unikaalne viis saavutamaks kontrolli lehe elektrooniliste omaduste \u00fcle.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tas artikli peaautori Li Song<\/strong>‘i t\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00e4lja viisi kuidas sadestada vasksubstraadile puhast h-BN’i, mis on tavap\u00e4rasel kujul valge ning esineb kogumitena, \u00fche kuni viie aatomkihi paksuselt. Seej\u00e4rel saab materjali kanda teistele substraatidele.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas h-BN kihtide kasvatamiseks 5×5 sentimeetrisele vasksubstraadile\u00a0keemilise aursadestamise protsessi, temperatuurid ulatusid seejuures kuni 1000 kraadini. Protsessi valmimise j\u00e4rel saab materjalilehed vaselt eemaldada ning erinevatele substraatidele kanda.<\/p>\n

H-BN lehekeste tulevikurakendusena n\u00e4eb Song selle kasutamist v\u00e4ga efektiivse isoleermaterjalina grafeenip\u00f5histes elektroonikaseadmetes, mis aitaks kaasa r\u00e4ni kasutamise v\u00e4lja t\u00f5rjumisele praeguselt elektroonikaturult.<\/p>\n

Songi s\u00f5nul oleks v\u00f5imalik grafeenile ja h-BN’ile kanda ja mikroskoopilisi mustreid, mille abil oleks kerge valmistada nanoskaalas v\u00e4ljatransistoreid, kvantkondensaatoreid ja biosensoreid. Aatomj\u00f5umikroskoopi abil l\u00e4bi viidud tugevustestid n\u00e4itasid, et see uus materjal on v\u00e4ga elastne ja peaaegu sama tugev kui grafeen ise. H-BN lehekeste suurust piirab vaid vaskaluse suurus ning materjali kasvatamiseks kasutatav ahi.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Large Scale Growth and Characterization of Atomic Hexagonal Boron Nitride Layers<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

‘Valgeks grafeeniks’ kutsutav materjal v\u00f5ib meid viia nanoelektroonika uue ajastuni. Rice’i \u00dclikoolis uuritav\u00a0kuusnurksetest boornitriidi aatomitest koosnev \u00fchekihiline materjal v\u00f5ib leida rakendusi ka makroskaalas rakendustes. Teadlased Pulickel Ajayani Laboratooriumist on t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja viisi valmistamaks h-BN’i lehekesi, millest tulevikus v\u00f5ib saada just see \u00f5ige lisand, mida grafeenit\u00f6\u00f6stus oodanud on,\u00a0vahendab sciencedaily.com. Uurimust\u00f6\u00f6 tulemused avaldati teadusajakirja Nano Letters eelmise […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7019","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7019","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7019"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7019\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7019"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7019"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7019"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}