{"id":7024,"date":"2010-08-20T19:54:16","date_gmt":"2010-08-20T16:54:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7024"},"modified":"2010-08-21T11:56:19","modified_gmt":"2010-08-21T08:56:19","slug":"muudetavate-mootmetega-nanoskoopiliste-mustritega-materjalid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7024","title":{"rendered":"Muudetavate m\u00f5\u00f5tmetega nanoskoopiliste mustritega materjalid"},"content":{"rendered":"<p><strong>Koost\u00f6\u00f6 CNM&#8217;i Elektrooniliste&amp;Magnetiliste Materjalide&amp;Seadmete Grupi(Electronic &amp; Magnetic Materials &amp; Devices Group) ning Argonne&#8217;i Energias\u00fcsteemide\u00a0Osakonna(Energy Systems Division) teadlaste vahel on viinud t\u00e4iesti uue kahe- ja kolmem\u00f5\u00f5tmeliste funktsionaalsete nanomaterjalide valmistamise meetodini.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_7027\" style=\"width: 263px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/nanoscopicpa.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-7027\" class=\"size-medium wp-image-7027\" title=\"nanoscopicpa\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/nanoscopicpa-253x300.jpg\" alt=\"\" width=\"253\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/nanoscopicpa-253x300.jpg 253w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/nanoscopicpa-250x295.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/08\/nanoscopicpa.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 253px) 100vw, 253px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-7027\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus nanoskoopiliselt musterdatud materjalist, mille m\u00f5\u00f5tmed on muudetavad t\u00e4nu aatomkiht sadestusele plokk kopol\u00fcmeeridele.<\/p><\/div>\n<p>Teadlaste uus l\u00e4henemine kombineerib plokk kopol\u00fcmeeride iseorganiseerumise aatomkiht sadestuse isepiirava ja valikulise protsessiga, vahendab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news201451417.html\">physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Valides sobiva pol\u00fcmeeri ja sadestuse esialgsed keemilised omadused, on v\u00f5imalik saavutada \u00fclimalt valikulist sadestamist, kus anorgaaniline materjal kasvatatakse \u00fcksiku pol\u00fcmeeri ploki sisse.<\/p>\n<p>Plokk kopol\u00fcmeeride ratsionaaldisaini ning sadestusparameetrite valimise l\u00e4bi saab s\u00fcnteesida kontrollitavate m\u00f5\u00f5tmete, vahede ja s\u00fcmmeetriaga\u00a0mustriga disainmaterjale.<\/p>\n<p>Uue meetodi potentsiaalsed rakendused laienenevad pea k\u00f5igile tehnoloogiatele,\u00a0kus perioodilised nanomaterjalstruktuurid on vajalikuks eelduseks.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news201451417.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Koost\u00f6\u00f6 CNM&#8217;i Elektrooniliste&amp;Magnetiliste Materjalide&amp;Seadmete Grupi(Electronic &amp; Magnetic Materials &amp; Devices Group) ning Argonne&#8217;i Energias\u00fcsteemide\u00a0Osakonna(Energy Systems Division) teadlaste vahel on viinud t\u00e4iesti uue kahe- ja kolmem\u00f5\u00f5tmeliste funktsionaalsete nanomaterjalide valmistamise meetodini. Teadlaste uus l\u00e4henemine kombineerib plokk kopol\u00fcmeeride iseorganiseerumise aatomkiht sadestuse isepiirava ja valikulise protsessiga, vahendab physorg.com. Valides sobiva pol\u00fcmeeri ja sadestuse esialgsed keemilised omadused, on v\u00f5imalik saavutada [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7024","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7024","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7024"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7024\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7024"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7024"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7024"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}