{"id":7037,"date":"2010-08-21T01:01:01","date_gmt":"2010-08-20T22:01:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7037"},"modified":"2010-08-24T18:06:43","modified_gmt":"2010-08-24T15:06:43","slug":"galaktiline-laats-aitab-universumi-saatust-paremini-hinnata","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7037","title":{"rendered":"Gravitatsiooniline l\u00e4\u00e4ts muudab tumeenergia v\u00e4hem m\u00fcstiliseks"},"content":{"rendered":"

Astronoomid on kaugeid galaktikaid ‘galaktilise l\u00e4\u00e4tse’ abil vaadeldes leidnud viisi kosmose paisumist kiirendava tumeenergia olemuse paremaks m\u00f5istmiseks.
\n<\/strong>
\nTavaline bar\u00fconaine, millest koosnevad n\u00e4iteks t\u00e4hed, planeedid ning elusloodus, moodustab universumi kogu energiast -ja massist vaid t\u00fchise protsendi. Tumeainet, mille olemasolu kinnitab selle gravitatsiooniline m\u00f5ju, on tunduvalt rohkem. Kuid ligikaudu 72\u00b7% universumist n\u00e4ib koosnevat tumeenergiast, mille olemuse kohta ei ole mitte mingisugust teavet. Teadlased arvavad, et tumeenergia p\u00f5hjustab universumi kiirenevat paisumist. Seega j\u00e4\u00e4b selle olemuse m\u00f5istmine t\u00e4nap\u00e4eva kosmoloogia \u00fcheks p\u00f5hiliseks eesm\u00e4rgiks.

\"\"<\/a>

Tumeaine (n\u00e4idatud siniselt) gravitatsiooniline t\u00f5mme galaktikaparves Abell 1689 painutab kaugete galaktikate valgust, mis v\u00f5imaldab astronoomidel tumeenergia olemuse kohta vihjeid saada. Foto\u00b7: NASA, ESA, Eric Jullo, Priyamvada Natarajan, Jean-Paul Kneib<\/p><\/div>
\n
\nEric Jullo<\/strong> juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm uuris gravitatsioonilise l\u00e4\u00e4tse omadusi galaktikaparve Abell 1689 taga paiknevatest 34 galaktikast tehtud foto abil. Gravitatsioonilise l\u00e4\u00e4tse olemasolu ennustas esmakordselt Einsteini \u00fcldrelatiivsusteooria, mille kohaselt on aegruum massi kuhjumite \u00fcmbruses k\u00f5verdunud. T\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas sama n\u00e4htust, et uurida, kuidas tumeenergia m\u00f5jutab kosmilisi vahemaid ning aegruumi kuju.<\/p>\n

Suurtel galaktikaparvedel on niiv\u00f5rd suur mass, et nende gravitatsioon m\u00f5jutab kaugetest galaktikatest l\u00e4htuvate valguskiirte teekonda. Seet\u00f5ttu on kaugel asuvatest objektidest tehtud fotod moonutatud. “L\u00e4\u00e4tse poolt p\u00f5hjustab t\u00e4psed efektid s\u00f5ltuvad selle massist, aegruumi struktuurist ning meie, l\u00e4\u00e4tse ja selle taga asuva objekti suhtelisest vahekaugusest,” selgitas Priyamvada Natarajan<\/strong>, uurimuse kaasaautor. Objektide kaugused on suurte maapealsete teleskoopide nagu Kecki teleskoobi poolt aga v\u00e4ga t\u00e4pselt kindlaks tehtud.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4tse poolt moonutatud fotode uurimise abil on astronoomidel v\u00f5imalik taastada kaugetest galaktikatest p\u00e4rinevate valguskiirte teekond. Samuti v\u00f5imaldab see neil uurida tumeenergia m\u00f5ju ruumigeomeetriale. Kuna tumeenergia p\u00f5hjustab universumi kiirenevat paisumist, on valguskiirte t\u00e4pne teekond ning see, kuidas neid l\u00e4\u00e4tse poolt painutatakse, kergelt muudetud. See t\u00e4hendab, et fotode abil on v\u00f5imalik teavet saada nii l\u00e4\u00e4tse enda kui ka baaskosmoloogia kohta.<\/p>\n

“Ruumigeomeetria, selle sisu ning universumi saatus on k\u00f5ik seotud. Kui sa tead kahte, saad sa tuletada ka kolmanda. Meil on universumi massist ja energiast juba p\u00e4ris hea \u00fclevaade, seega kui me teame ka selle t\u00e4pset geomeetriat, siis saame me ka tuletada, milline universumi saatus on,” \u00fctles Natarjan.<\/p>\n

Teadlased kombineerisid nende tehtud m\u00f5\u00f5tmisi valguse paindumisest eelnevate arvutustega universumi geomeetriast, mis baseerusid muuhulgas supernoovade ja galaktikaparvede vaatlustel ning Wilkinsoni mikrolainete anistroopia uurimise satelliidi (WMAP) poolt kogutud andmetel. \u00dcheskoos v\u00f5imaldasid need tumeenergia omadustestele paremaid hinnanguid anda. “Kasutades meie unikaalset meetodit koos eelnevalt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud meetoditega \u00f5nnestus meil saavutada t\u00e4psem tulemus, kui kunagi varem,” \u00fctles uurimuse kaasautor Jean-Paul Kneib<\/strong>, Marseille astrof\u00fc\u00fcsika laboratooriumist. <\/p>\n

L\u00f5pptulemusena \u00f5nnestus teadlaster\u00fchmal tumeenergia olekuv\u00f5rrandi parameetri w<\/em>, mis vastab sellele, kuidas tumeenergia universumit kujundab, hinnangu m\u00e4\u00e4ramatust v\u00e4hendada ligikaudu 30 % viies kogum\u00e4\u00e4ramatuse 7%-ni. Uurimuse tulemus kinnitab ka, et tumeenergia olemus vastab lamedale universumile. Sellise stsenaariumi kohaselt j\u00e4tkub universumi paisumise kiirenemine ning laienemine l\u00f5putult.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma uurimus ilmus ajakirjas Science <\/em>20. augustil.<\/p>\n

Allikas:
\nYale’i \u00fclikool via EurekAlert: “Astronomers use galactic magnifying lens to probe elusive dark energy.<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astronoomid on kaugeid galaktikaid ‘galaktilise l\u00e4\u00e4tse’ abil vaadeldes leidnud viisi kosmose paisumist kiirendava tumeenergia olemuse paremaks m\u00f5istmiseks. Tavaline bar\u00fconaine, millest koosnevad n\u00e4iteks t\u00e4hed, planeedid ning elusloodus, moodustab universumi kogu energiast -ja massist vaid t\u00fchise protsendi. Tumeainet, mille olemasolu kinnitab selle gravitatsiooniline m\u00f5ju, on tunduvalt rohkem. Kuid ligikaudu 72\u00b7% universumist n\u00e4ib koosnevat tumeenergiast, mille olemuse kohta […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7037","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7037","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7037"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7037\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7037"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7037"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7037"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}