{"id":704,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=704"},"modified":"2011-08-08T23:35:40","modified_gmt":"2011-08-08T20:35:40","slug":"labimurre-ulijuhtivate-materjalide-vallas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=704","title":{"rendered":"L\u00e4bimurre \u00fclijuhtivate materjalide vallas"},"content":{"rendered":"<div style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: bold;\">Juba \u00fclijuhtivusn\u00e4htuse avastamise algusaegadest on teada, et tugevasse magnetv\u00e4lja asetatud \u00fclijuht kaotab seal oma \u00fclijuhtivad omadused. Prantsuse teadlased eesotsas Andrew Huxleyga avastasid \u00fcllatuslikult sulami, mis k\u00e4itub hoopis vastupidiselt, sulam on \u00fclijuhtiv ka v\u00e4ga tugevasse magnetv\u00e4lja asetatult. See on j\u00e4rjekordne uus avastus kiiresti arenevas kvantkriitiliste s\u00fcsteemide uuringute vallas.<\/span><\/p>\n<p>Teatavasti on \u00fclijuhtivus n\u00e4htus, kus elektrivool liigub aines ilma igasuguste energiakadudeta. Kui tavalises elektrit juhtivas materjalis, n\u00e4iteks vases, muundub alati osa elektrivoolu energiast soojuseks, siis \u00fclijuhtides seda ei juhtu. Kuna t\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse elektrijuhina peamiselt vaske ja alumiiniumi, siis on see \u00fcks peamine p\u00f5hjus, miks t\u00e4nap\u00e4evastes elektris\u00fcsteemides kuni 20% elektrienergiast hajub kasutu soojusena \u00fcmbritsevasse keskkonda. Lisaks seab mainitud metallide kasutamine piirid ka elektriliinide pikkusele ja paljudele elektroonikaseadmetele. Siiski, \u00fclijuhtivate materjalide laialdast kasutamist piirab asjaolu, et \u00fclijuhtivus tekib vaid v\u00e4ga madalatel temperatuuridel. Kuna puudub selge arusaamine \u00fclijuhtivuse olemusest k\u00f5rgematel temperatuuridel, siis k\u00e4ib uute \u00fclijuhtivate materjalide otsimine suuresti katse-eksituse meetodil.<\/p>\n<table rules=\"none\" frame=\"void\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"10\" border=\"1\" style=\"border-style: none; width: 320px; background-image: none; float: right; text-align: left; vertical-align: top;\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img decoding=\"async\" src=\"\/pildid\/magnet.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr align=\"justify\" style=\"font-style: italic;\">\n<td><font size=\"2\">Et \u00fclijuhid \u201ct\u00f5rjuvad\u201d magnetv\u00e4lja, siis asetatuna n\u00f5gusa magneti kohale j\u00e4\u00e4vad nad selle kohale h\u00f5ljuma. P\u00f5hjus on lihtne \u2013 \u00fclijuhtiva materjali t\u00fckike \u00fcritab ennast hoida eemal tugevast magnetv\u00e4ljast magneti l\u00e4hedal<\/p>\n<p><\/font><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td rowspan=\"1\"><img decoding=\"async\" src=\"\/pildid\/Shanghai_Transrapid.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr align=\"justify\" style=\"font-style: italic;\">\n<td rowspan=\"1\"><font size=\"2\">\u00dclijuhtivate materjalide kasutusvaldkond on v\u00e4ga lai. \u00dcheks n\u00e4iteks on magneth\u00f5ljukrong. Pildil olev rong Shanghai kesklinna ja lennujaama vahel arendab kiirust 450 km\/h ja l\u00e4bib 30 kilomeetrise vahemaa ligi 7 minutiga<\/font><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Juba \u00fclijuhtivuse avastamise algusaegadest on teada, et tugevasse magnetv\u00e4lja asetatud \u00fclijuhis \u00fclijuhtivus kaob. Kuna siiani on k\u00f5ik materjalid nii k\u00e4itunud, siis on seda n\u00e4htust peetud \u00fcheks \u00fclijuhtivusn\u00e4htuse fundamentaalseks omaduseks. Suur oli aga Andrew Huxley ja tema kolleegide \u00fcllatus kui uraanist, roodiumist ja germaaniumist valmistatud sulam k\u00e4itus t\u00e4iesti ootamatult. Magnetv\u00e4lja suurendades k\u00fcll \u00fclijuhtivus kadus, aga kui magnetv\u00e4lja tugevust veel suurendati, siis ootamatult \u00fclijuhtivus taastus. Katsed viidi l\u00e4bi Prantsusmaal CEA ja Grenoble K\u00f5rgete Magentv\u00e4ljade Laboratooriumis (GHMFL) koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n<p>Antud eksperiment avab uued v\u00f5imalused \u00fclijuhtivate s\u00fcsteemide uuringutes ja v\u00f5imaldab oluliselt t\u00e4iendada olemasolevat \u00fclijuhtide ja kvantkriitiliste s\u00fcsteemide teooriat. Kvantkriitiliste s\u00fcsteemide uurimine on kiiresti arenev valdkond ja see on tihedalt seotud nn k\u00f5rge magnetv\u00e4lja eksperimentidega. Kuna selliseid \u00fclitugevaid magnetv\u00e4lju tekitavad spetsiaalsed seadmed on kallid ja keerulised, siis on need koondatud suurtes rahvusvahelistesse laboratooriumitesse. Hetkel on maailmas sellele alal kolm juhtivat laborit, \u00fcks Grenobles Prantsusmaal, \u00fcks Floridas Ameerika \u00dchendriikides ja \u00fcks, k\u00f5ige noorem ning moodsam, Nijmegen \u00dclikooli juures Hollandis. Heameel on m\u00e4rkida, et k\u00f5igis kolmes teaduskeskuses v\u00f5id suhteliselt tihti kohata ka Eesti teadlasi. Tallinnas asuva Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudi teadlased Urmas Nagel, Roomas R\u00f5\u00f5m ja Raivo Stern, kes tegelevad aktiivselt kvantkriitiliste s\u00fcsteemide uurimisega, on oma eksperimentidega nende laborite tihedad k\u00fclalised.<\/p>\n<p><span style=\"font-weight: bold;\">Ref.<\/span> <a href=\"http:\/\/physicsweb.org\/articles\/news\/9\/8\/17\/1\"><br \/>\nhttp:\/\/physicsweb.org\/articles\/news\/9\/8\/17\/1<\/a><\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Juba \u00fclijuhtivusn\u00e4htuse avastamise algusaegadest on teada, et tugevasse magnetv\u00e4lja asetatud \u00fclijuht kaotab seal oma \u00fclijuhtivad omadused. Prantsuse teadlased eesotsas Andrew Huxleyga avastasid \u00fcllatuslikult sulami, mis k\u00e4itub hoopis vastupidiselt, sulam on \u00fclijuhtiv ka v\u00e4ga tugevasse magnetv\u00e4lja asetatult. See on j\u00e4rjekordne uus avastus kiiresti arenevas kvantkriitiliste s\u00fcsteemide uuringute vallas. Teatavasti on \u00fclijuhtivus n\u00e4htus, kus elektrivool liigub aines [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-704","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/704","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=704"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/704\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=704"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=704"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=704"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}