{"id":7041,"date":"2010-09-01T00:24:15","date_gmt":"2010-08-31T21:24:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7041"},"modified":"2010-09-02T20:05:58","modified_gmt":"2010-09-02T17:05:58","slug":"jaan-paaver-igasuguse-opetamise-juures-on-oluline-et-oleks-valikuid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7041","title":{"rendered":"Jaan Paaver: “Kui \u00f5petajad ei usalda iseennast, siis ei usaldata ka neid”"},"content":{"rendered":"

Tartu Forseliuse G\u00fcmnaasium<\/em><\/p>\n

Mida peate f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamise juures prioriteetseks ning miks peaks \u00fcle\u00fcldse koolides f\u00fc\u00fcsikat \u00f5petama? <\/strong><\/p>\n

Mitte ainult f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamise, vaid igasuguse \u00f5petamise juures on oluline, et oleks valikuid. Muidugi on selliseid v\u00e4ga p\u00f5hilisi asju, mida peab \u00f5ppima ilma valimise ja vaidlemiseta. N\u00e4iteks tuleb \u00f5ppida lugema ja arvutama ja m\u00f5nda v\u00f5\u00f5rkeelt kuluks ka \u00e4ra \u00f5ppida ja loodust tuleb tunda kasv\u00f5i natukene ja seda kuidas asjad \u00fcldiselt toimuvad looduses, tehnikas ja \u00fchiskonnas. Aga mida aeg edasi, seda enam tuleb valida ja see, et j\u00f5utaks nende valikuteni, eneseleidmiseni, see ongi prioriteet.<\/p>\n

Nii ka f\u00fc\u00fcsikas. Koolif\u00fc\u00fcsika alusega, m\u00f5\u00f5tmisega, f\u00fc\u00fcsikaliste suuruste ja \u00fchikutega, mudelitega, protsesside kirjeldamisega, aine ja maailma \u00fclesehitusega peab ikka tegelema. N\u00e4iteks s\u00f5navara ja mitme keele tundmine mingilgi m\u00e4\u00e4ral on vajalik kirjanduse ja kunsti m\u00f5istmiseks, aga ei ole piisav kirjanikuks v\u00f5i kunstnikuks saamiseks. Nii on ka teaduses midagi m\u00f5tteviisiliselt p\u00f5himist, aga see ei ole sugugi k\u00f5ik.<\/p>\n

Niisiis, k\u00fcsimus ei ole selles, kas f\u00fc\u00fcsikat peab \u00fcle\u00fcldse \u00f5petama. \u00dcle\u00fcldse peab, aga kui palju, mida f\u00fc\u00fcsikast, millal ja kuidas? Neile k\u00fcsimustele ei saa aga enne vastust otsida, kui pole selge, miks \u00fcle\u00fcldse \u00f5petada.<\/p>\n

Kuidas hindate f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamise kvaliteeti Eestis? Kas keskmisel keskkooli l\u00f5petanul on piisav loodusteaduslik kirjaoskus?<\/strong><\/p>\n

Ma hindan f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamise kvaliteeti hindega \u201ehea\u201d ja keskkooli l\u00f5petanul on loodusteaduslik kirjaoskus t\u00e4iesti olemas.<\/p>\n

Jah, ma tean k\u00fcll k\u00f5iki neid muresid. Ma olen kuulnud, kuidas siin v\u00f5i seal kulub esimene \u00fclikooliaasta tudengite j\u00e4releaitamisele, sest koolis on nii palju asju tegemata j\u00e4etud. Ma tean, et m\u00f5nes koolis pole f\u00fc\u00fcsika \u00f5petajat mitte niigi palju, et tema pildi saaks l\u00f5pualbumisse tr\u00fckkida. Kui ma kohtun f\u00fc\u00fcsika \u00f5petajatega, siis kuuleb ikka jutte sellest, kuidas me vaevleme \u00f5pilaste \u00fcksk\u00f5iksuse, pealiskaudsuse ja enesekindla rumaluse k\u00e4es. Siit v\u00f5ib pika l\u00f5igu kirjutada, aga ma hoiduks paanikast. Esiteks ei usu ma, et keegi oskaks ausalt ja objektiivselt \u00f6elda, kuidas need asjad tegelikult on. R\u00e4\u00e4gime ikka ja alati omaenese k\u00f5hutunde j\u00e4rgi ja kipume oma muresid \u00fcle hindama. Teiseks on kvaliteedi ja oskuse k\u00fcsimus alati v\u00e4ga individuaalne ja kui saabki leida mingi keskmine, siis tegelikult keskmist \u00f5pilast ja keskmist \u00f5petajat ei ole ju olemas.<\/p>\n

Nii ma siis arvangi, et pole viga ja loodan, et l\u00e4heb veel paremaks. K\u00f5igele vaatamata.
\n
\nMis on f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamise juures hetkel ja tulevikus k\u00f5ige suurem probleem? Kas m\u00f5nek\u00fcmne aasta tagusest f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaks ning f\u00fc\u00fcsikuks \u00f5ppima asumise ‘august’ on v\u00f5imalik \u00fcle saada?<\/strong><\/p>\n

R\u00e4\u00e4gitakse, et f\u00fc\u00fcsika \u00f5petajatega on suur mure, st et neid ei ole. Tartust vaadates see nii ei paista. K\u00f5igil koolidel on f\u00fc\u00fcsika \u00f5petajad olemas ja nii palju v\u00f5i v\u00e4he, kui ma neid kohtan, on v\u00e4ga asjalikud \u00f5petajad. Arvatavasti on Tallinnas sama lugu. Kindlasti on probleeme \u00f5petajate (ja mitte ainult f\u00fc\u00fcsika \u00f5petajate) leidmisega v\u00e4iksemates linnades ja valdades. K\u00f5ik see koorumuste probleem ja \u00fcldine pealinnastumine. Koolide p\u00fcsimine ja areng (sh heade \u00f5petajate leidmine) on v\u00e4ga t\u00e4htis k\u00fcsimus ja ma ei tea, kuidas seda k\u00f5ige paremini lahendada. Kindlasti ei k\u00e4i see nii, et saame \u201eaugust\u201d \u00fcle ja siis hakkabki h\u00e4sti minema. T\u00f5esti ei tea, kui teaksin, kohe \u00fctleksin. <\/p>\n

Aga see k\u00f5ik ei ole f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamise p\u00f5hik\u00fcsimus. Prioriteet on ikka ja alati eesm\u00e4rgistamine. Kas \u00f5petajad on endas selgusele j\u00f5udnud, miks nad seda teevad, miks nad l\u00e4hevad s\u00fcgisel kooli ja miks nad tuima j\u00e4rjekindlusega ilmuvad \u00f5pilaste ette mitu korda n\u00e4dalas? Kui sellep\u00e4rast, et pole nagu midagi targemat teha ja sai juba kord hakatud k\u00e4ima, siis on asi halb ja rikub tervist. Kui \u00f5petajal endal on selge, miks seda \u00fcle\u00fcldse tasub teha, siis pole hullu, kui m\u00f5ni p\u00e4ev on tervis kehv v\u00f5i tuju halb ja k\u00f5ik tundub minevat allam\u00e4ge. Sellest saab \u00fcle.<\/p>\n

\u00dchtlasi on see usalduse k\u00fcsimus. Kui \u00f5petajad ei usalda iseennast, siis ei usaldata ka neid ja kogu tegevus vajub \u00fcha enam \u00fcldjuhtimise ja b\u00fcrokraatia rappa.
\n
\nKuidas muuta f\u00fc\u00fcsika ning teiste loodusteaduste mainet noorte hulgas paremaks? Kas uue \u00f5ppekavaga on astutud samm \u00f5iges suunas?<\/strong><\/p>\n

Siin peab kahjuks vastu k\u00fcsima. Mida t\u00e4hendab parem maine? Kindlasti on palju noori, aga ka palju \u00f5petajaid, koolijuhte ja lapsevanemaid, kelle jaoks hea maine t\u00e4hendab, et oleks v\u00e4he muret. Et saaks f\u00fc\u00fcsika ja keemia, aga heal juhul ka matemaatika ja bioloogia v\u00e4hese vaevaga kaelast \u00e4ra. Loodusteaduslik vaade maailmale on t\u00f5sine asi, see ei saagi nii v\u00e4ga lahe, k\u00f5igile j\u00f5ukohane ja hea mainega olla. Aga v\u00e4ga paljudele on see siiski loomulik ja omane, kui neid veidi aidata. Neile, kellele loodusteadused on loomulikud, huvitavad ja j\u00f5ukohased, ei pruugi j\u00e4llegi mingid muud asjad seda olla. Muusika v\u00f5i sport n\u00e4iteks.<\/p>\n

On jah tihti sellist juttu, et mingi trikiga saaks kogu koolielu ja k\u00f5ik \u201eteadused\u201d iga\u00fchele p\u00f5nevaks teha ja nii et koolis oleks m\u00f5nus ja fun. Ma ei arva, et kool peab olema l\u00f5pmata suur vaev, kooliorjus, nagu vanasti \u00f6eldi. Aga k\u00f5ikide asjade maine k\u00f5igi inimeste silmis ei saa olla v\u00e4ga hea.<\/p>\n

Kas loodusteaduste maine saaks olla parem, kui praegu on? Saaks ikka ja v\u00f5ikski olla ja m\u00f5istlik diferentseerimine on siin v\u00f5tmeks. Just m\u00f5istlik. Uus \u00f5ppekava peaks siin olema abiks k\u00fcll, st samm \u00f5iges suunas on selle \u00f5ppekavaga v\u00f5imalik. Aga selge on see, et \u00f5ppekava ei tee ise midagi. \u00d5ppekava v\u00f5ib v\u00f5imaldada, suunata, toetada m\u00f5istlikku f\u00fc\u00fcsika\u00f5petust. Tegema peavad seda ikkagi inimesed. K\u00f5igepealt \u00f5petajad, aga v\u00e4ga palju oleneb ka koolide juhtkondadest, omavalitsuse haridusametnikest jms.<\/p>\n

Samm \u00f5iges suunas paistab k\u00fcll olevat astutud, aga ma ei julge v\u00e4ga optimistlik olla. Tundub k\u00fcll nii, et ega teise sammu astumiseks polegi veel hoogu v\u00f5etud. Kevadel oli juttu mingitest rahadest, mis l\u00e4hevad uue \u00f5ppekava rakendamiseks, \u00f5petajate koolitamiseks ja koolide varustamiseks. V\u00f5i midagi sellist. Kas see raha on juba hakanud minema ja kuhu minema? Ja veel, nii nagu \u00f5ppekava ei \u00f5peta midagi, nii ka raha ei \u00f5peta. Asi on, nagu ikka, inimestes.<\/p>\n

Ma k\u00fcsiks siin \u00fche kiusliku k\u00fcsimuse. Kas need inimesed, kes praegu \u00f5pivad \u00fclikoolis ja l\u00e4hevad j\u00e4rgmisel v\u00f5i \u00fclej\u00e4rgmisel aastal kooli t\u00f6\u00f6le, kas nad teavad midagigi uuest \u00f5ppekavast? Ja k\u00fcsiks ka seda, et milline on s\u00f5num vanadele headele f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajatele?<\/p>\n

Mida saaksid teha kooliv\u00e4lised \u00fcksused nagu F\u00fc\u00fcsika Selts, \u00fclikooli allasutused, meedia jne., et \u00f5petajaid \u00f5petamises toetada?<\/strong><\/p>\n

F\u00fc\u00fcsika ja teiste loodusteaduste populariseerimisest on viimasel ajal palju kuulda olnud. Teadusbuss, T\u00c4PE, Ahhaa, fyysika.ee, teadus.err.ee jpm. On tehtud v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d ja see on j\u00f5udnud kenasti meediasse. Muidugi on teadus ja haridus \u00fcldmeedias meelelahutuse rubriigis, aga k\u00fcllap see toimib nii praegusel ajal k\u00f5ige paremini.<\/p>\n

Muidugi leiab teemasid, mis v\u00e4\u00e4rivad tegelemist. N\u00e4iteks v\u00f5iks uurida juba nimetatud loodusteaduslikku kirjaoskust ja loodusainete mainet. Ja mitte selleks, et saaks magistrit\u00f6\u00f6 tehtud, vaid ikka nii, et j\u00f5uaks tulemustega uudistesse. V\u00f5i m\u00f5tleks midagi v\u00e4lja eesti keele toetuseks teaduses ja tehnikas. Ma p\u00fc\u00fcan hoiduda igap\u00e4evasest vingumisest noorte keelekasutuse kallal, see ei ole t\u00f5sine teema. Aga segakeelne esinemine v\u00f5i olematu t\u00f5lkekvaliteet ajab teiekord karvad turri k\u00fcll.<\/p>\n

Ja veel, keegi peab vedama \u00f5ppekava rakendamist. V\u00e4hemalt f\u00fc\u00fcsikas on planeeritud muutus nii suur k\u00fcll, et selle inimesteni viimiseks ei piisa ainult internetti riputamisest. Peab ikka p\u00e4ris palju kohvi ja k\u00fcpsiseid kulutama. Kes teeb ja kes maksab? <\/p>\n

Mis on h\u00e4sti? Millist l\u00e4henemist v\u00f5iks j\u00e4tkata?<\/strong><\/p>\n

Mulle meeldib, et noored inimesed oskavad suhelda, et neil on oma arvamus ja nad ei j\u00e4ta seda v\u00e4lja \u00fctlemata ja et nad on valmis vaidlema, st nad on valmis ka arenema. Nojah, k\u00f5ik muidugi ei ole, aga see on ju alati nii k\u00e4inud.<\/p>\n

Ma arvan, et loodusteaduslik maailmavaade on v\u00e4ga paljudele omane ja see tasub arendamist. K\u00f5igile muidugi ei ole, aga ka neid ei tasu pidada lootusetult kadunud hingedeks. Mitmekesisus on v\u00e4\u00e4rtus mitte ainult looduskeskkonnas vaid ka \u00fchiskonnas. V\u00f5ib olla, et sellega tasukski j\u00e4tkata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tartu Forseliuse G\u00fcmnaasium Mida peate f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamise juures prioriteetseks ning miks peaks \u00fcle\u00fcldse koolides f\u00fc\u00fcsikat \u00f5petama? Mitte ainult f\u00fc\u00fcsika \u00f5petamise, vaid igasuguse \u00f5petamise juures on oluline, et oleks valikuid. Muidugi on selliseid v\u00e4ga p\u00f5hilisi asju, mida peab \u00f5ppima ilma valimise ja vaidlemiseta. N\u00e4iteks tuleb \u00f5ppida lugema ja arvutama ja m\u00f5nda v\u00f5\u00f5rkeelt kuluks ka \u00e4ra \u00f5ppida […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[32,35],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7041","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7041","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7041"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7041\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7041"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7041"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7041"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}