{"id":705,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=705"},"modified":"2010-03-29T09:57:56","modified_gmt":"2010-03-29T06:57:56","slug":"samm-ulemaailmse-superarvutusvore-poole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=705","title":{"rendered":"Samm \u00fclemaailmse superarvutusv\u00f5re poole"},"content":{"rendered":"
2005. aastal 7. oktoobril astuti oluline samm \u00fclemaailmse superarvutusv\u00f5re (ing. k, grid \u2013 v\u00f5re, v\u00f5rgustik, v\u00f5rk) loomise poole. Bostonis, Ameerika \u00dchendriikides asutati rahvusvaheline organisatsioon nimega International Grid Trust Federation (IGTF). IGTF \u00fchendab endas enam kui viiek\u00fcmnes maailma riigis asuvaid v\u00f5rega liitujatele m\u00f5eldud sertifitseerimiskeskusi. Ka Eesti on antud organisatsiooni aktiivne liige. Mainimist v\u00e4\u00e4rib, et ettevalmistused \u00fclemaailmse organisatsiooni loomiseks algasid\u00a02005. aasta maikuus Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil. 25.-27. mail Tallinnas toimunud \u00fcrituse Eesti-poolseteks korraldajateks olid Lauri Anton Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidev\u00f5rgust EENet Tartust ja Andi Hektor Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudist Tallinnast.<\/span><\/p>\n

Idee \u00fchendada erinevaid hajali paiknevaid arvuteid ja muid infotehnoloogilisi seadmeid n\u00e4iliselt \u00fcheks suureks \u201cvirtuaalarvutiks\u201d on p\u00e4rit juba Interneti algusaegadest. N\u00e4iliselt lihtsa eesm\u00e4rgi saavutamiseks on kulunud teadlastel ja infotehnoloogiaspetsialistidel siiski ligi 30 aastat. Selle aja jooksul on muutunud ja arenenud interneti-tehnoloogia vajalikule tasemele nii t\u00f6\u00f6kindluse, kiiruse kui ka turvalisuse seisukohalt l\u00e4henedes. Teisest k\u00fcljest on tekkinud ka teadus- ja ettev\u00f5tlusvaldkonnas j\u00e4rjest suurem huvi ja vajadus antud s\u00fcsteemide j\u00e4rgi. 90. aastate l\u00f5pus pandi paika uue tehnoloogia raamistik ja siis v\u00f5eti kasutusele ka ingliskeelne nimetus, grid, selle jaoks. Eesti keeles oleks ehk suup\u00e4raseim vast \u201cv\u00f5re\u201d.<\/p>\n

Kui algselt oli idee \u00fchendada ennek\u00f5ike superarvuteid, et saada suuremat arvutusv\u00f5imsust, siis praeguseks hetkeks on raskuspunkt liikunud k\u00f5igi m\u00f5eldavate infotehnoloogiliste vahendite \u00fchendamisele: alates arvutitest kuni andmehoidlate- ja baaside ning spetsiaalseadmeteni v\u00e4lja. Sellist uudset l\u00e4henemist nimetatakse t\u00e4nap\u00e4eval infotehnoloogiliste ressursside \u201cvirtualiseerimiseks\u201d.<\/p>\n\n\n\n\n
<\/td>\n<\/tr>\n
Poolteist aastat tagasi mahtusid Eesti esimesed arvutusv\u00f5re komponendid \u00e4ra \u00fchele kirjutuslauale. Praeguseks on v\u00f5resse \u00fchendatud juba \u00fcle saja arvuti ja andmehoidlate kogumaht on ligi 4 Terabaiti: http:\/\/grid.eenet.ee\/<\/a>.<\/font><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

K\u00f5lab ehk \u00fcllatavalt, aga hetkel on suurimateks v\u00f5retehnoloogia arendajateks osakestef\u00fc\u00fcsikud. P\u00f5hjust pole vaja kaugelt otsida \u2013 aastal 2007 algab maailma suurimas osakestef\u00fc\u00fcsika laboris CERN-is, Genfi l\u00e4hedal \u0160veitsi ja Prantsusmaa piiril, uus osakestef\u00fc\u00fcsikaeksperiment, mis toodab ennen\u00e4gematul hulgal andmeid. Aastas toodetakse andmehulk, mille hoidmiseks k\u00e4esoleval hetkel oleks vaja umbes 200 000 personaalarvuti keskmise mahtuvusega k\u00f5vaketast. Veelgi keerulisemaks muudab \u00fclesande see, et andmed muutuvad teadlastele arusaadavaks alles p\u00e4rast keerulist andmet\u00f6\u00f6tlust. Et seda \u00fclesannet lahendada, oleks vaja omavahel \u00fchendada k\u00fcmneid tuhandeid arvuteid \u00fcle maailma. Lisaks peab s\u00fcsteem v\u00f5imaldama ka tuhandetel teadlastel\u00a0seda lihtsalt kasutada ja juhtida.<\/p>\n

Teisalt pole osakestef\u00fc\u00fcsikud infotehnoloogia maailmas p\u00e4ris v\u00f5hikud. T\u00e4nap\u00e4eval nii igap\u00e4evane WWW ehk veeb p\u00e4rineb sealtsamast CERN-ist. Loodi see 90-ndate aastate alguses p\u00f5hjusel, et osakestef\u00fc\u00fcsikutel oli vaja internetis jagada suuri infohulki, aga selleks puudusid tol hetkel kasutajatele mugavad vahendid.<\/p>\n

Kuna v\u00f5retehnoloogia on siiski palju keerulisem WWW-st, siis on arendust\u00f6\u00f6sse kaasatud ka paljud suurfirmad eesotsas IBM, Microsofti, Oracle ja paljude teiste tuntud suurfirmadega. Arendust koordineerib organisatsioon nimega Global Grid Forum (GGF) ja ka mainitud organisatsioon IGTF tegutseb GGF juures.<\/p>\n

Eesti pole k\u00fcll v\u00f5retehnoloogia arendajate esirinnas, aga samas ei pea ka oma positsiooni h\u00e4benema. 2004. aasta jaanuaris alustas Tallinnas Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudis t\u00f6\u00f6d esimene rahvusvahelise v\u00f5re komponendid Eestis. Samal aastal alustas aktiivset tegevust ka Eesti teadusasutusi \u00fchendav projekt \u201cEesti Grid\u201d, http:\/\/grid.eenet.ee\/. Hetkel on Eesti Gridi \u00fchendatud \u00fcle 100 arvuti ja ligi 4 Terabaiti andmehoidlaid. Rahvusvaheliselt pakub huvi Eestis kogemus elektrooniliste ID-kaartidega, kuna antud tehnoloogia on t\u00e4iesti kasutatav ka kasutajate tuvastamisel v\u00f5res\u00fcsteemides. 2005. aasta novembris alustab t\u00f6\u00f6d Euroopa Liidu poolt rahastatav BalticGridi projekt, mille partnerid asuvad Eestis, L\u00e4tis, Leedus, Rootsis, Poolas ja \u0160veitsis (CERN). Tunnustuseks Eesti partneritele on see, et nende juhtida on antud BalticGridi infrastruktuuri loomine Balti riikides. L\u00e4hiajal plaanib alustad tegevust Eesti teadlaste ja ettev\u00f5tete v\u00f5reteemaline koost\u00f6\u00f6projekt.<\/p>\n

Ref. <\/span>http:\/\/news.taborcommunications.com\/msgget.jsp?mid=487080<\/a> <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

2005. aastal 7. oktoobril astuti oluline samm \u00fclemaailmse superarvutusv\u00f5re (ing. k, grid \u2013 v\u00f5re, v\u00f5rgustik, v\u00f5rk) loomise poole. Bostonis, Ameerika \u00dchendriikides asutati rahvusvaheline organisatsioon nimega International Grid Trust Federation (IGTF). IGTF \u00fchendab endas enam kui viiek\u00fcmnes maailma riigis asuvaid v\u00f5rega liitujatele m\u00f5eldud sertifitseerimiskeskusi. Ka Eesti on antud organisatsiooni aktiivne liige. Mainimist v\u00e4\u00e4rib, et ettevalmistused \u00fclemaailmse […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-705","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/705","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=705"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/705\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=705"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=705"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=705"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}