{"id":706,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=706"},"modified":"2010-03-29T09:58:03","modified_gmt":"2010-03-29T06:58:03","slug":"esimene-robotkala-vangistatud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=706","title":{"rendered":"Esimene robotkala vangistatud"},"content":{"rendered":"<div style=\"TEXT-ALIGN: justify\"><span style=\"FONT-WEIGHT: bold\">Igal loomaial v\u00f5i suurel akvaariumikompleksil on sageli oma eriline liik, kelle \u00fcle uhkust tunda: Tallinna loomaial on n\u00e4iteks nende suurep\u00e4rane s\u00f5ralistekollektsioon. Londoni akvaariumis on selleks aga robotkala G9.3.<\/span><\/p>\n<p>Essexi \u00fclikooli teadlaste hiinlase prof Huosheng Hu ja kreeklase George Gimase juhtimisel valmis esimene t\u00e4iesti autonoomne robotkala. G9.3 on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne mitmes m\u00f5ttes: esiteks peavad p\u00e4ris paljud akvaariumi k\u00fclastajad teda elusaks kalaks, kellele on lihtsalt maskeering peale pandud. Tehniliselt teeb robotkala ainulaadseks ta oskus autonoomselt, st ilma raadio juhtimise v\u00f5i muusuguse k\u00f5rvalise abita, akvaariumis toime tulla ning seejuures energias\u00e4\u00e4stlikkust \u00f5ppida. Kala koosneb 8 osast, millest 5 on liigutatavad \u00fclivaiksete elektrimootoritega, mis v\u00f5imaldavad peaaegu h\u00e4\u00e4letu ja loomuliku kulgemise. T\u00e4nap\u00e4eval pole raske panna robot liikuma rataste v\u00f5i propellerite abil, kuid loomuliku liikumise imiteerimine j\u00e4tab siiamaani paljud teadlased h\u00e4tta. Samas v\u00f5iks vahem\u00e4rkusena mainida, et\u00a0sarnast kunstlikku lihasliikumist uuritakse ka Tartu \u00dclikooli Tehnoloogiainstituudis.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" hspace=\"10\" src=\"pildid\/kala1.jpg\" align=\"right\" vspace=\"10\" border=\"0\" \/>Robotkala ehitati mitu aastat ning ta on kolmas katseeksemplar, kuid esimene, kelle liikumine on nii loomulik, et ta akvaariumi lasti. Sellise robotkala kokkupanek n\u00f5uab v\u00e4hemalt 2 kuud, mis on projekti eestvedajate arvates liiga pikk aeg, et teda otseses uuringutegevuses kasutada. Selliste robotkalade kasutamisvaldkond oleks muidugi lai, alates mereuuringutega kalade r\u00e4nnete ja arvukuse kohta, l\u00f5petades s\u00f5jaliste huvidega. Samas pole tegu mitte mingil juhul odava l\u00f5buga: G9.3 hind \u00fcksi oli 220 000 eurot, mis teeb veidi \u00fcle kolme miljoni krooni, arvestamata seejuures veel eelnevat arendustegevust.<\/p>\n<p>Teadlaste eesm\u00e4rk on muidugi teha veel loomulikumaid ja &quot;arukamaid&quot; kalu kui seda on robotkala G9.3. <img decoding=\"async\" hspace=\"10\" src=\"pildid\/kala2.jpg\" align=\"right\" vspace=\"10\" border=\"0\" \/>Samuti loodavad nad v\u00e4hendada kala komponetide hindu, sest praegu on tegemist v\u00e4ikese k\u00fcberneetilise &quot;imega&quot;, kuid &quot;imed&quot; maksavad p\u00e4ris palju. Samuti loodavad nad tema tehisintellekti parandada, sest praegu j\u00e4lgivad teda pidevalt kolm inseneri, tehnikut ja\u00a0teadlast, kuna m\u00f5nikord unustab robotkala \u00e4ra, et tal oleks aeg j\u00e4lle oma patareisid laadida. Kuid samas on prof Hu enesekindel, et varsti on k\u00f5igil sellised robotkalad kodus akvaariumis. <\/p>\n<p><span style=\"FONT-WEIGHT: bold\">Allikas:<\/span> SPIEGEL ONLINE &#8211; 16. April 2006, 09:24 <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Igal loomaial v\u00f5i suurel akvaariumikompleksil on sageli oma eriline liik, kelle \u00fcle uhkust tunda: Tallinna loomaial on n\u00e4iteks nende suurep\u00e4rane s\u00f5ralistekollektsioon. Londoni akvaariumis on selleks aga robotkala G9.3. Essexi \u00fclikooli teadlaste hiinlase prof Huosheng Hu ja kreeklase George Gimase juhtimisel valmis esimene t\u00e4iesti autonoomne robotkala. G9.3 on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne mitmes m\u00f5ttes: esiteks peavad p\u00e4ris paljud akvaariumi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-706","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/706","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=706"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/706\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=706"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=706"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=706"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}