{"id":709,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=709"},"modified":"2010-03-29T09:58:26","modified_gmt":"2010-03-29T06:58:26","slug":"jalgpalli-fuusika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=709","title":{"rendered":"Jalgpalli f\u00fc\u00fcsika"},"content":{"rendered":"<p><strong>See, et spordis tippteadust rakendatakse, ei tule vist kellelgi \u00fcllatusena. Kuid kui palju on teadusel tegemist jalgpalliga?<\/strong><\/p>\n<p align=\"justify\">\u00dcks k\u00f5ige &quot;tehnoloogilisem&quot; jalgpallimeeskond maailmas on Itaalia superklubi AC Milan. Nende treeninglaagris n\u00e4iteks j\u00e4lgitakse treeningutel sentimeetri t\u00e4psusega igat m\u00e4ngija liigutust ning pidevalt anal\u00fc\u00fcsitakse muutusi sportlase organismis. Lisaks arvutatakse milligrammides sportlase s\u00f6\u00f6dud rasvad, s\u00fcsivesikud, proteiinid jne. Nii m\u00e4\u00e4ratakse v\u00e4ga t\u00e4pselt sportlase vorm ning treener teab koheselt, kui kellegil on v\u00e4ike vigastus v\u00f5i vormi alanemine. Ka varustuse osas ei tehta j\u00e4releandmisi. N\u00e4iteks sportaste jalgadele tehakse laserm\u00f5\u00f5tmisi, mille\u00a0p\u00f5hjal jalgpallisaabas t\u00e4pselt nende jala j\u00e4rgi kohendatakse. Muidugi arenevad ka needsamused saapad pidevalt edasi ning juba sealgi loetakse gramme, mida kuskilt v\u00e4hemaks v\u00f5tta saaks. Ning s\u00e4rgiriide kiud \u00fcritatakse teha selliseks, et kui m\u00e4ngija kehatemperatuur t\u00f5useb, laseks s\u00e4rk rohkem \u00f5hku l\u00e4bi, suurendades sedasi loomulikku jahutust.<\/p>\n<p align=\"justify\">Kui jalgpallur selle kadalipu l\u00e4binud on ja platsile p\u00e4\u00e4seb, siis pall,<img decoding=\"async\" alt=\"MM 2006 pall \" hspace=\"10\" src=\"pildid\/teamgeist(72).jpg\" align=\"right\" vspace=\"10\" border=\"1\" \/> millega ta m\u00e4ngima hakkab, on samuti juba \u00fcks osa tippteadusest. N\u00e4iteks tuleva MM-i palli &quot;Teamgeist&quot; iga\u00a0eksemplar on laseritega \u00fcle m\u00f5\u00f5detud ning ainult piisavalt \u00fcmmargused pallid v\u00e4lja valitud. Samuti on palli l\u00f6\u00f6dud 3500 korda kiirusel 50 km\/h vastu raudplaati. Testitud on ka\u00a0palli lennuomadusi kuni kiirusteni \u00fcle 140 km\/h (nii kiiresti suudavad l\u00fc\u00fca ka osad tipppallurid, tipppallurite keskmine on\u00a0ca 80-130 km\/h) ning tehtud parandusi, et ta ka sellel kiirusel oma \u00f5ige lennutrajektoori s\u00e4ilitaks.\u00a0Peale selle\u00a0on v\u00f5imalik\u00a0palli installeerida 15 grammine kiip, mille abil saab t\u00e4pselt hinnata, millal pall \u00fcle joone (kas v\u00e4ravasse v\u00f5i auti)lendas.<\/p>\n<p align=\"justify\">Kuid\u00a0k\u00f5igele vaatamata ei tee parem varustus ilmtingimata meistriks &#8211;\u00a0n\u00e4iteks parema jalgpallisaapaga l\u00f6\u00f6dud palli lennukiirus t\u00f5useb 94.2 km\/h-lt 95.3-le -ning eks muus osas ole areng parema tehnilise arenguga samas suurusj\u00e4rgus. Kuid, kui v\u00f5idu\u00a0ja kaotuse vahe\u00a0on 20 miljonit eurot ning v\u00f5idu v\u00f5ib tuua just kasv\u00f5i see 1.1 km\/h kiiremini lendav pall, siis on m\u00f5lemad meeskonnad huvitatud, et see parem saabas just nende m\u00e4ngijate jalas istuks.<\/p>\n<p>Allikas: Geo 05\/06<\/p>\n<p>Koostas: Tiit Sepp<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>See, et spordis tippteadust rakendatakse, ei tule vist kellelgi \u00fcllatusena. Kuid kui palju on teadusel tegemist jalgpalliga? \u00dcks k\u00f5ige &quot;tehnoloogilisem&quot; jalgpallimeeskond maailmas on Itaalia superklubi AC Milan. Nende treeninglaagris n\u00e4iteks j\u00e4lgitakse treeningutel sentimeetri t\u00e4psusega igat m\u00e4ngija liigutust ning pidevalt anal\u00fc\u00fcsitakse muutusi sportlase organismis. Lisaks arvutatakse milligrammides sportlase s\u00f6\u00f6dud rasvad, s\u00fcsivesikud, proteiinid jne. Nii m\u00e4\u00e4ratakse v\u00e4ga [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-709","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/709","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=709"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/709\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=709"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=709"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=709"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}