{"id":7091,"date":"2010-08-22T01:23:01","date_gmt":"2010-08-21T22:23:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=7091"},"modified":"2010-08-22T18:47:50","modified_gmt":"2010-08-22T15:47:50","slug":"elektromagnetkiirguse-voog-voib-viidata-mustade-aukude-uhinemisele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=7091","title":{"rendered":"Elektromagnetkiirguse voog v\u00f5ib viidata mustade aukude \u00fchinemisele"},"content":{"rendered":"

Kanada ja Ameerika \u00dchendriikide astrof\u00fc\u00fcsikud on loonud uue mudeli t\u00e4nu millele v\u00f5ivad astronoomid saada mustade aukude \u00fchinemise t\u00e4heldamiseks ning selle k\u00e4igus tekkivate gravitatsioonilainete avastamiseks eelhoiatuse.<\/strong><\/p>\n

Carlos Palenzuela<\/strong>, Luis Lehneri <\/strong>ja Steve Lieblingi<\/strong> loodud mudeli kohaselt kiirgavad m\u00f5lemad mustad augud vahetult enne \u00fchinemist lisaks gravitatsioonilainete tekitamisele ka suhteliselt lineaarse elektromagnetkiirguse voo. Nendega kaasnevad aga hajutatumad kiirguspursked, mida t\u00e4heldaksid ka observatooriumid, mis ei ole otse purske poole suunatud. Sellist t\u00fc\u00fcpi signaale otsides saaksid astronoomid aegsasti oma teleskoobid \u00f5igesse taevapunkti suunata ning “oleksid valmis, kui p\u00f5hiline vaatem\u00e4ng algab,” \u00fctles Lehner, Guelphi \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsik.

\"\"<\/a>

Mudel n\u00e4itab, kuidas plasma tekitab m\u00f5lemast mustast august l\u00e4htuva elektromagnetkiirguse purske. Kiirgusevood \u00fchinevad teineteisega, kui mustade aukude \u00fchinemisprotsess l\u00f5pule j\u00f5uab. Graafika: P.Huey\/Science<\/p><\/div><\/p>\n

T\u00e4naseni pole mitte keegi aga gravitatsioonilaineid otseselt vaadelnud, kuigi nende olemasolu ennustab \u00fcldrelatiivsusteooria. Samamoodi on teadlased veendud, et iga galaktika keskmes on supermassiivne must auk ning galaktikate \u00fchinemisel \u00fchinevad ka nende keskmes asuvad mustad augud. Teooria kohaselt tekivad sellise protsessi k\u00e4igus tugevaimad ning seega ka k\u00f5ige kergemini avastatavad gravitatsioonilained.<\/p>\n

Teadlased on gravitatsioonilainete avastamise v\u00f5imaluse \u00fcle v\u00e4ga p\u00f5nevil, kuna gravitatsioonilained ei haju allika ning vaatleja vahelisel teekonnal vastupidiselt elektromagnetkiirgusele nagu valgus.”Gravitatsioonilained kannavad allika kohta v\u00e4\u00e4rtuslikku informatsiooni,” lisas Lehner. <\/p>\n

Nende leidmiseks on tehtud suuri pingutusi nagu 1999. aastal valminud $365 miljonit dollarit maksnud Laser Interferomeetri-Gravitatsioonilainete Observatooriumi (LIGO) rajamine Lisaks on nende registreerimiseks vajalike seadmete konstrueerimine nii ESA kui ka NASA l\u00e4hituleviku teekaardis olulisel kohal. T\u00e4htsaimaks selletaoliseks instrumendiks saab tulevikus eeldatavasti 2025. aastal orbiidile saadetav LISA (Laser Interferometer Space Antenna, toim.),. <\/p>\n

“(Gravitatsioonilainete) olemuse m\u00f5istmiseks ning nende signaalide avastamiseks ja anal\u00fc\u00fcsiks on meil vaja t\u00e4pseid mudeleid, mis \u00fctleksid meile, mida oodata… ning mida andmevoogudes otsida,” \u00fctles Lehner. Isegi kui gravitatsioonilaineid m\u00e4rgatakse, on Lehneri s\u00f5nul nende allika asukoha leidmine raske, kuna isegi v\u00e4ike taevalapp v\u00f5ib sisaldada 100,000 galaktikat. Siin tulebki appi t\u00f6\u00f6r\u00fchma poolt loodud uus mudel.\"\"<\/a><\/p>\n

Eelmine teiste teadlaste poolt mudel v\u00f5ttis arvesse ainult musti auke, kuid reaalsuses \u00fcmbritseb neid alati tolmu -ning gaasiketas, mis tekitab magnetv\u00e4lja , mis viib omakorda elektriv\u00e4lja ning elektronidest ja positronidest koosneva plasma tekkimiseni. “Meie algne m\u00f5te oli, et ‘Vaatame, mis juhtub kui lisame sellesse realismi ning mis veelgi t\u00e4htsam, mida plasma lisaks gravitatsioonilainetele, mida me arvutada saame, tekitab,’ ” kirjeldas Lehner oma algseid m\u00f5tteid. <\/p>\n

Mudeli kohaselt tekitab plasma kummastki mustast august l\u00e4htuva elektromagnetkiirguse voo, mis teineteise \u00fcmber v\u00e4\u00e4nlevad ning l\u00f5puks \u00fchteks vooks muutuvad, kui mustad augud \u00fchinevad. Astronoomid on juba vaadelnud teistest galaktikatest l\u00e4htuvaid elektromagnetkiirguse vooge, mis v\u00f5ivad olla tekitatud \u00fcksikute mustade aukude p\u00f6\u00f6rlemisel. Uue mudeli kohaselt on v\u00f5imalik, et m\u00f5ningad nendest v\u00f5isid olla algselt kaksikvood, mis \u00fcheks sulandusid. Viimased on aga harilikest kiirgusvoogudest tunduvalt v\u00f5imsamad ning neid v\u00f5ib t\u00e4heldada oma l\u00e4htepunktist kahe kuni kuue miljardi valgusaasta kaugusel.<\/p>\n

Teadlased t\u00f6\u00f6tavad aga veelgi reaalsema mudeli loomise nimel, kus mustad augud p\u00f6\u00f6rleksid ning nende mass oleks varieeritav.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchma uurimus ilmus 20.augustil ajakirjas Science.<\/em><\/a><\/p>\n

Loe lisaks:
\nSPACE.com “Colliding Black Holes Should Unleash Detectable Energy Jets.<\/a>” <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kanada ja Ameerika \u00dchendriikide astrof\u00fc\u00fcsikud on loonud uue mudeli t\u00e4nu millele v\u00f5ivad astronoomid saada mustade aukude \u00fchinemise t\u00e4heldamiseks ning selle k\u00e4igus tekkivate gravitatsioonilainete avastamiseks eelhoiatuse. Carlos Palenzuela, Luis Lehneri ja Steve Lieblingi loodud mudeli kohaselt kiirgavad m\u00f5lemad mustad augud vahetult enne \u00fchinemist lisaks gravitatsioonilainete tekitamisele ka suhteliselt lineaarse elektromagnetkiirguse voo. Nendega kaasnevad aga hajutatumad kiirguspursked, […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-7091","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7091","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=7091"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/7091\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=7091"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=7091"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=7091"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}