{"id":711,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=711"},"modified":"2010-03-29T09:58:31","modified_gmt":"2010-03-29T06:58:31","slug":"su-naabrid-armastaksid-sind-kui-elaksid-marsil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=711","title":{"rendered":"Su naabrid armastaksid sind, kui elaksid Marsil"},"content":{"rendered":"

<\/imagedata \/><\/font><\/font>P\u00e4ris tihti v\u00f5ib teie aiapidu\u00a0segada naaber, kes just teie peo ajal oma toimetusi tegema hakkab ning niiviisi teie kena peo rikub. Marsil seevastu poleks t\u00f6\u00f6tava muruniiduki h\u00e4\u00e4lt kuulda kaugemale kui sada meetrit. V\u00f5rdluseks: Maal levib taoline heli mitmeid kilomeetreid<\/strong>. <\/span><\/font><\/p>\n

Millised on helid Marsil? 6.juunil esitlesid Ameerika \"PunaneAkustika\u00fchingu kokkutulekul Amanda Hanford ja Lyle Long Pennsylvania Osariigi \u00dclikoolist oma detailseid arvutusi selle kohta, kuidas heli levib Marsi atmosf\u00e4\u00e4ris. <\/span><\/p>\n

Marsi atmosf\u00e4\u00e4r on Maa omast oluliselt \u00f5hem. Marsi atmosf\u00e4\u00e4ri r\u00f5hk moodustab Maa omast umbes 0,7%. Marsi atmosf\u00e4\u00e4r koosneb 95,3% ulatuses CO2<\/sub>-st; Maal on seda k\u00f5igest 0,33%. <\/span><\/p>\n

1999 aastal l\u00e4ks kaduma\u00a0<\/span>Mars Polar Lander<\/i>, mille eesm\u00e4rk oli salvestada helisid otse Marsi pinnal. See sundis uurijaid leidma uusi meetodeid helileviku uurimiseks sellel planeedil. Teadlased anal\u00fc\u00fcsisid atmosf\u00e4\u00e4ri gaasi molekulide liikumist ja p\u00f5rkumist, et kindlaks teha heli k\u00e4itumist Marsil. Uurijad v\u00f5tsid arvesse ka gaasimolekulide vaba tee pikkust (ehk siis teisiti\u00f6eldes teepikkust, mis molekulid keskmiselt liiguvad enne kui nad p\u00f5rkuvad teiste molekulidega). Marsil on see umbes 6 μm, Maal 50nm. Kaaluti ka erinevaid viise, kuidas gaasi molekulid v\u00f5ivad teineteisega<\/span><\/span> p\u00f5rkumisel vahetada<\/span> energiat.<\/span><\/p>\n

Kasutades arvutisimulatsiooni, toimusid p\u00f5rkumised suvaliselt, kuid statistiliselt t\u00e4psel m\u00e4\u00e4ral. Arvestades, et p\u00f5rkuvaid molekule on erinevaid ning p\u00f5rkumisi on erinevaid (energiat kaotatakse v\u00f5i v\u00f5etakse juurde), oli vajaminevaid\u00a0kalkulatsioone meeletult palju.\u00a0Arvutamine v\u00f5ttis aega \u00fcle 60h, vaatamata sellele, et uuritav ala iga helisageduse kohta oli v\u00e4ike ning kasutada oli \u00fcks maailma v\u00f5imsamaid arvuteid. Sellise l\u00e4henemisega suudeti k\u00f5ik huvipakkuvad helileviku f\u00fc\u00fcsikalised omadused Marsil kindlaks teha.<\/span><\/p>\n

Tulemused n\u00e4itavad, et heli absorbtsioon Marsil on Maaga v\u00f5rreldes umbes 100 korda suurem. See tuleneb atmosf\u00e4\u00e4ri erinevast molekulaarsest koostisest ning madalamast r\u00f5hust. Heli leviku simulatsioonid tehti ultraheli piirkonnas. Tulemused \u00fcldistati kuuldavale sagedusele.<\/span><\/p>\n

\u201eArvutisimulatsioonid helileviku kohta Marsil\u201c<\/a><\/span> \u2013 populaarteaduslik versioon, inglise keeles.<\/span><\/p>\n

\u00a0<\/span><\/p>\n

\n

Allikas: http:\/\/www.aip.org\/pnu\/2006\/split\/780-2.html<\/a><\/span><\/p>\n

<\/span><\/p>\n

Koostas: ALI<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00e4ris tihti v\u00f5ib teie aiapidu\u00a0segada naaber, kes just teie peo ajal oma toimetusi tegema hakkab ning niiviisi teie kena peo rikub. Marsil seevastu poleks t\u00f6\u00f6tava muruniiduki h\u00e4\u00e4lt kuulda kaugemale kui sada meetrit. V\u00f5rdluseks: Maal levib taoline heli mitmeid kilomeetreid. Millised on helid Marsil? 6.juunil esitlesid Ameerika Akustika\u00fchingu kokkutulekul Amanda Hanford ja Lyle Long Pennsylvania Osariigi […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-711","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/711","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=711"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/711\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=711"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=711"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=711"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}