{"id":713,"date":"2007-07-19T09:33:56","date_gmt":"2007-07-19T06:33:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=713"},"modified":"2010-03-29T09:58:44","modified_gmt":"2010-03-29T06:58:44","slug":"teoreetikud-kavandasid-maailma-vaikseima-kulmiku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=713","title":{"rendered":"Teoreetikud kavandasid maailma v\u00e4ikseima k\u00fclmiku"},"content":{"rendered":"

\nKaks teoreetikut v\u00e4idavad, et on v\u00f5imalik ehitada imetilluke Browni liikumisel t\u00f6\u00f6tav \u201ek\u00fclmkapp\u201c. Selle vastuolulise ideega (Browni liikumine teatavasti v\u00e4hendab jahtumist) tulid v\u00e4lja kaks teoreetilist f\u00fc\u00fcsikut: Chris Van den Broeck Belgiast\u00a0Hasselti \u00dclikoolist ning Ryoichi Kawai Alabama \u00dclikoolist Birminghamis. Sellest molekuli m\u00f5\u00f5tmetega seadmest saaks maailma v\u00e4ikseim k\u00fclmik, mida v\u00f5iks kasutada tulevaste nano-m\u00f5\u00f5duliste masinate jahutamiseks (<\/span>Phys. Rev. Lett.<\/i> 96 210601).<\/span><\/div>\n

\n

Hiljuti valmistasid Van den Broeck ja Kawai mikroskoopilise <\/p>\n\n\n\n\n
<\/td>\n<\/tr>\n
Kujutus Browni liikumisest<\/font><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

mootori, mis koosneb \u00fchest ainsast kiraalsest v\u00f5i teisiti \u00f6eldesas\u00fcmmeetrilisest molekulist. Kui see molekul paigutada kahe erineva temperatuuriga mahuti vahele, liigub mootor automaatselt \u00fches suunas, et \u00f5gvendada soojuslikku k\u00f5ikumist. Sel viisil viib see soojust k\u00f5rgema temperatuuriga mahutilt madalama temperatuuriga mahutile. <\/span><\/p>\n

Oma viimases t\u00f6\u00f6s pakuvad uurijad v\u00e4lja, et Browni mootorile v\u00f5iks rakendada v\u00e4list j\u00f5udu ning panna see tegema vastupidist \u2013 viia soojust k\u00fclmemalt mahutilt soojemale \u2013 ja t\u00f6\u00f6tada seel\u00e4bi k\u00fclmikuna. Majapidamises kasutatav soojuspump jahutab ruume sarnaselt.<\/span><\/p>\n

Uurijate teoreetiline \u201ek\u00fclmkapi\u201c mudel kasutab kiraalset varrast, millel on lamedad labad (nagu s\u00f5udepaadi aerud) \u00fches otsas ja kiilukujulised labad teises otsas, mis l\u00e4bib isoleerivad membraani. Kui kiilu \u00fcmbritsevatel molekulidel on suurem kineetiline energia kui laba \u00fcmbritsevatel, siis hakkab varras tiirlema, viies soojust soojemalt poolelt jahedamale. Kui siis vardale j\u00f5udu rakendada, hakkab mootor \u201etagurpidi\u201c t\u00f6\u00f6tama ning juhib soojust vastupidi.<\/span><\/p>\n

Sellist k\u00fcmikut v\u00f5ib kasutada n\u00e4iteks pooljuht-kiipide jahutamiseks, suunates energiat eemale kiibi keskmest jahutavate portideni, rakendades molekulidele v\u00e4\u00e4ndej\u00f5udu. Samuti v\u00f5ib seda kasutada nano-m\u00f5\u00f5tmetes masinate mahajahutamiseks. \u201eNanotehnoloogia areng viib masinad l\u00f5puks m\u00f5\u00f5tmeteni, kus domineerivad soojuslikud fluktuatsioonid\u201c v\u00e4idab Kawai. \u201eMeie Browni masin pigem kasutab \u00e4ra juhuslikku liikumist, kui v\u00f5itleb sellele vastu.\u201c<\/p>\n

<\/span><\/span><\/p>\n

<\/p>\n

<\/span><\/p>\n

Allikas: http:\/\/www.iop.org\/News\/news_6184.html<\/a> <\/p>\n

<\/span><\/p>\n

Koostas: ALI<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaks teoreetikut v\u00e4idavad, et on v\u00f5imalik ehitada imetilluke Browni liikumisel t\u00f6\u00f6tav \u201ek\u00fclmkapp\u201c. Selle vastuolulise ideega (Browni liikumine teatavasti v\u00e4hendab jahtumist) tulid v\u00e4lja kaks teoreetilist f\u00fc\u00fcsikut: Chris Van den Broeck Belgiast\u00a0Hasselti \u00dclikoolist ning Ryoichi Kawai Alabama \u00dclikoolist Birminghamis. Sellest molekuli m\u00f5\u00f5tmetega seadmest saaks maailma v\u00e4ikseim k\u00fclmik, mida v\u00f5iks kasutada tulevaste nano-m\u00f5\u00f5duliste masinate jahutamiseks (Phys. Rev. Lett. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-713","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/713","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=713"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/713\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=713"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=713"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=713"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}